Sel aastal lõpetab Pärnus põhikooli üle 700 noore, mis on viimaste aastate kõrgeim arv.

"Kindlasti on see ka Pärnu linnas mure, sellepärast et ka tänavu aasta siis lõpetab meil põhikooli erakorraliselt suur arv õpilasi ja neid on siis üle 700 Pärnu linnas. Kui ikkagi pere on avaldanud soovi, et kindlasti tema laps peab õppima gümnaasiumis, siis kõikidele paraku ei ole Pärnu linnas kohti pakkuda," lausus Pärnu abilinnapea Ene Täht.

Tähe sõnul hakkas põhikooli lõpetajate arv kasvama kolm aastat tagasi ja langeb mõnevõrra järgmisel aastal. Pärnu linnas asuvates tavagümnaasiumides on 502 kohta, neist 30 kohta jäävad 40 km eemale Tõstamaale, mis haldusjaotuslikult on Pärnu linna territoorium. Neile lisanduvad täiskasvanute gümnaasiumi ja kutseõppe 548 õppekohta. Tähe sõnul suurendas linn munitsipaalkooli õppekohtade arvu.

"Pärnu ühisgümnaasiumis esitas sooviavalduse 430 n-ö õpilaskandidaati. Kindlasti on see viimaste aastate suurim arv sooviavaldusi. Meie pakume koolikohti 152 õpilasele, et me suurendasime pisut koolikohtade arvu ka klassis. Hetkel on nii-öelda meil joone all veel umbes 80 õpilaskandidaati, kes on avaldanud soovi meil õppida ja on ka selle lävendi ületanud," sõnas Pärnu ühisgümnaasiumi direktor Anneli Rabbi.

Vanemad on mures, sest olude sunnil tuleb osal noortel minna õppima kodust kaugemale või kutsekooli.

"Neid lapsevanemaid on väga palju. Isegi nelja-viielised õpilased jäid ukse taha. Ma ise näen seda kõrvalt, kuidas lapsed on tõsiselt suures stressis. Nad ei tea, mida teha," ütles lapsevanem Kristel Hani, kelle laps sel aastal põhikooli lõpetas.

"Mina näen lapsevanemas seda muret, et hetkel on riigi poolt tagatud väga tugevale õpilasele koht ja siis kutsevalijale koht. Täna on aga n-ö selge sihita ja kohata need lapsed, kes on keskmiste õpitulemustega või kellel puudub huvi või kindel eelistus mõne ameti suhtes. Neid lapsi siis survestatakse - ühelt poolt nad ei mahu gümnaasiumisse ja teiselt poolt neid survestatakse kutseõppeasutusse õppima asuma," lausus lapsevanem Karmen Koppel.

Nii Koppel kui Hani arvavad, et vaja oleks lisaklasse või uut gümnaasiumi. Linn ootab probleemiga tegelemisel riigi tuge.

"Kui on ikkagi väga heade õpitulemustega õpilased ja nad soovivad õppida gümnaasiumis ning nad vastavad ka teatud vastuvõtutingimustele, siis ma leian, et ka riigigümnaasium peaks planeeritust enam gümnaasiumikohti avama," sõnas Pärnu abilinnapea.

Pärnu riigigümnaasiumi Koidula kooli direktor Indrek Kaldo ütles kirjalikus vastuses, et nad avavadki tänavu kaks klassi rohkem. Samas ei näe Kaldo probleemi kohtade arvus, vaid kutsehariduse kehvas maines. Ka linna eragümnaasiumi direktor arvab, et kuigi probleemi tegelik ulatus selgub sügisel, siis gümnaasiumikohtade nappus pole Pärnus üldiselt suur mure.

"Mis sellel aastal tegi olukorra teistsugusemaks, on see, et esiteks toimus vastuvõtuga tegelemine hiljem ja kõik tegid seda väga samaaegselt. Teiseks see, et me esimest korda saime vaadata põhikooli lõpueksamite tulemusi ja need määrasid igas koolis ka sisseastumisel väga palju. Selles mõttes tõsi, et ka sellel aastal vaadates just neid põhikooli lõpueksamite tulemusi, oli päris palju väga häid sooritajaid," ütles Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets.

Haridusministeerium kinnitas, et probleem eksisteerib, see on neile teada ja järgmisel nädalal kohtutakse Pärnu linnaga.

"Probleem gümnaasiumikohtadega on tõepoolest olemas ja eeskätt ongi mitmetes omavalitsustes - nimetame siin ära Pärnu, Tartu, võib-olla ka Tallinna ümbruse. Probleem ei tekkinud ootamatult. Me teadsime, et see probleem on olemas ja riik on siin omapoolselt ka samme astunud," sõnas haridusministeeriumi riigikoolide osakonna juhataja Raivo Trummal.

Lisaks on Trummali sõnul riik suurendandud kutsehariduse üldhariduse mahte ja loonud uusi õppekohti.