Vastates ajakirjaniku küsimusele võimaliku madala intensiivsusega provokatsiooni ning täiendava personali ja võimekuse paigutamise kohta NATO idatiivale ütles Dragone, et see on üks paljudest NATO plaanidest.

"Meil on idatiiva jaoks plaanid – täpsemalt kolm plaani –, et olla valmis igasuguseks eskalatsiooniks," ütles ta, märkides, et plaanid hõlmavad tegevusi, liikumisi ja vastumeetmeid.

Ta märkis, et otsustusprotsess on standardiseeritud, et tagada selle võimalikult kiire toimimine, ning selle tööga on juba alustatud.

NATO-l on plaanid, mis katavad kõike alates väikesest kriisist või sekkumisest alliansi territooriumil kuni artikkel 5 käivitamiseni ja kaugemalegi.

"Plaanid on valmis, struktuur on valmis ning väed, süsteemid ja relvad on valmisolekus," ütles Dragone.

"Rünnaku korral me teame, mida teha," märkis Dragone, lisades, et rünnaku korral kaaluksid kaotuste riskid kaugelt üles kõik potentsiaalsed võidud.

Vastates ajakirjaniku küsimusele võimaliku Venemaa rünnaku kohta Poola ja Ukraina vahelistele piiripunktidele, ütles Dragone, et NATO on hübriidrünnakutega juba üsna harjunud ning tuleb nendega tema hinnangul edukalt toime.

Ta märkis, et NATO on kaitseliit ning eskalatsiooni võimalus on osa selle mõtteviisist ja lähenemisest.

Samas märkis Dragone, et otsest rünnakut Poola-Ukraina piirialale ei ole realistliku stsenaariumina arutatud.

"Me peame näitama jõudu ja saatma signaali, et ükski osa meie territooriumist, mitte ükski sentimeeter sellest, ei tohi rünnaku alla sattuda," ütles ta.

Dragone selgitas, et hübriidoperatsioonid ei käivita automaatselt NATO lepingu artiklit 5, kuna need jäävad tavaliselt allapoole seda künnist.

"Otsene rünnak ei ole meie päevakorras selles mõttes, et me seda planeeriksime, kuid otsese rünnaku korral taotletaks viivitamatult artikli 5 käivitamist," ütles ta.

Rääkides laskemoonavarudest võimaliku pikaajalise konflikti korral Venemaaga tunnistas Dragone, et NATO on sellest probleemist täiesti teadlik, eriti arvestades sõda Ukrainas ja tohutut laskemoonakogust, mida mõlemad pooled iga päev kasutavad.

Ta tõi välja, et just seetõttu investeerib ja julgustab NATO kaitsetööstust muutuma – loobuma veel neli aastat tagasi valitsenud rahuaja mentaliteedist ja suurendama tootmisvõimsust, et tööstus oleks valmis pikaajaliseks sõjaks ning suudaks rahuldada vajalikke nõudmisi.

Dragone sõnul on rahalised vahendid olemas, kuna liitlased on otsustanud kaitsevaldkonda oluliselt rohkem investeerida. "Rahastus tagatakse ja me peame kiirendama nende tarnevõimekust," ütles ta.

Ta märkis, et kaitsetööstus tegeleb sellega ja liigub õiges suunas, kuid pingutusi tuleb veelgi intensiivistada, kuna relvade ja laskemoona igapäevane kulu on väga suur.

Samal ajal toimuvad idatiival ka muud tegevused, mis on seotud nii droonide kasutamise kui ka nende vastase kaitsega. Need tegevused on osa meetmetest, mille eesmärk on tugevdada idatiiva julgeolekut kõigis aspektides – alates õhukaitsest ja droonide kasutamisest kuni nende vastase kaitseni.

Vastuseks küsimusele füüsiliste rünnakute kohta Euroopa kaitsetööstuse tehaste ja ladude vastu märkis Dragone, et selliseid intsidente võib pidada kriminaalkuritegudeks, kuid need võivad olla ka hübriidsõja elemendid.

Ta ütles, et luureteenistused tegelevad sellega, kuid NATO ei tea, kui palju intsidente on enne nende toimumist ära hoitud või nurjatud, osaliselt seetõttu, et neist ei teatata.

Tema sõnul on palju juhtumeid, kus ohud on õigeaegselt ära hoitud või peatatud, kuid nende juhtumite täpne arv ei ole teada.

"Kaitsevaldkonnas ei ole tulemused kohe nähtavad ega käegakatsutavad. See ongi julgeolek," ütles Dragone, kutsudes inimesi üles usaldama julgeolekuasutuste tööd.