"Vaieldamatult on tegemist äärmiselt tõsise ja suure mõjuga sündmusega," ütles Mihkelson.

"Pinged Venezuela suunal on kasvanud pikema aja jooksul ja Ühendriikide valmisolek sõjalist jõudu kasutada on olnud nähtav. Lõppkokkuvõttes on sellel, mida me praegu näeme, mitte ainult regionaalne, vaid kindlasti ka suur geopoliitiline mõju, arvestades liitlassuhteid nii Hiina kui ka Venemaaga, aga ka Venezuelat kui maailma suurimate naftavarudega riiki," lisas Mihkelson.

Mihkelson ütles, et Eesti vaatest on järelduste tegemiseks veel veidi vara, kuid siit tõuseb küsimus, kui palju rahvusvaheline õigus täna üldse veel kaitsekilbina riike, eriti väikeriike kaitseb.

"Praegused sündmused ja arengud Venezuela suunal tekitavad kindlasti küsimusi, kaasa arvatud Ühendriikides endas," lisas ta. "Kahjuks me näeme, et praeguses maailmas on rahvusvaheline õigus, mis on eriti väikeriikide jaoks olnud kriitilise tähtsusega, mitmel pool mõranenud. Ka praeguste sündmuste käik tekitab selles osas küsimusi," sõnas Mihkelson.

Mihkelson nentis, et maailm on suures muutumises. "Autoritaarsed režiimid, nagu näiteks Iraan, kus toimub võib-olla aastakümnete suurim rahva vastasseis kehtivale režiimile, aga ka olukord Venezuelas on märgiks sellest suurest muutumisest. See, et Ameerika Ühendriigid on alustanud Venezuelas sõjalist operatsiooni, on kindlasti väga suur väljakutse ka president Trumpile endale, kes on ju deklareerinud ennast kui rahutoojat," lausus poliitik.

Mihkelsoni hinnangul annab USA käik agressorriigile Venemaale enesekindlust juurde, et jätkata oma strateegilisi eesmärke Euroopas – Ukraina riigi hävitamist ja laiemalt varisõda lääneriikide vastu.

"Nagu ma enne ütlesin: rahvusvahelise õiguse kaitsekilp, mis on väikeriikidele, sealhulgas Eestile ülioluline, on praeguses maailmaolukorras kindlasti murenemas. Oluline on, et me ei teeks liiga ennatlikke järeldusi ja ootaksime sündmuste kulgu, aga fakt on see, et sellel saavad olema juba praegu väga suured geopoliitilised mõjud," võttis Mihkelson teema kokku.