Tallinnas on ajutine peavari tagatud kahe teenusega – piiratud aegadel teenust osutav öömaja ja ööpäevaringset teenust pakkuv varjupaik. Üheksast üheksani on võimalik ööbida kahel aadressil, seal on kokku ligi 80 kohta ja keskmiselt on ühel ööl täidetud 46 kohta. Ööpäev läbi avatud varjupaigas on 20 kohta ja keskmiselt on neist täidetud 13.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse juhataja Kille Altermani sõnul ei ole veel teenusekasutajate arvu suurt kasvu märgata, kuid jaanuariga võib see muutuda.

"Iga kohaliku omavalitsuse ülesanne sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt on kohustus asutada varjupaigateenus ja kõik need inimesed, kes öömaja vajavad, nendele me teenust peame osutama. Inimesed saavadki ise pöörduda öömajja, tulevad sinna ja koha me peame neile tagama," rääkis Alterman.

Tartu varjupaigas on kokku 50 kohta ja täidetud on neist praegu 30.

"Külmade ilmade tulekuga on meil võib-olla üks-kaks inimest juurde tulnud, [aga] rohkem mõjutab pigem aastaaeg – rohkem tuleb inimesi varjupaika abi otsima seoses sügise saabumisega kuskil septembri lõpus, oktoobri alguses. Suvel on varjupaigas umbes 20 inimest, mis on siis kümme inimest vähem kui talvisel perioodil," rääkis Tartu Varjupaiga juhataja Eva Erickson.

Küsimusele, kas varjupaigas elatakse stabiilselt või on see koht, kust käiakse ainult läbi, vastas Erickson: "No siin käiakse läbi, [aga] osa on siis ka, [neid] kes on siin stabiilselt – kuskil võib-olla pool nendest, võib-olla 30-st siis 15 ja siis 20 inimesest võib-olla siis 10, kes on siin alaliselt."

Pärnu varjupaika mahub 62 inimest, praegu on seal igal ööl keskmiselt 40 inimest. Mullu talvel oli varjupaik peaaegu täitsa täis. Päeval saab aga olla päevakeskuses.

"Külma tulemisega, ilmade jahenedes on see arv pisut tõusnud. Kui isikud siiani kusagil said viibida, siis ühel hetkel see ikkagi lõppeb, kas minnakse omavahel riidu või on terviseprobleemid või lõpeb üürileping näiteks või ei ole rahalisi vahendeid – mis iganes põhjusel ja siis ongi valikus varjupaik," rääkis Pärnu varjupaiga ja päevakeskuse juhataja Annely Palmiste. "Tõusnud on ka päevakeskuses viibivate isikute arv. Kuna väljas on külm ja neil ei ole kusagil olla, siis nad istuvad rohkem soojas toas," lisas ta.

Narva varjupaiga juhataja Tatjana Stolfat ütles kirjalikus kommentaaris, et Narvas on varjupaigataotlejaid tänavu vähem. Kui kolm aastat tagasi viibis teenusel 30 inimest ja külma ilma saabudes 40 inimest ööpäevas, siis nüüd 25. Külmema ilmaga on tänavu varjupaika tulnud otsima ööpäevas keskmiselt kaks-kolm inimest rohkem kui muidu.