Vaidluste turuülevaade toob välja, et eelmisel aastal esitati Eesti kohtutesse esimeses astmes lahendamiseks varasemast veidi enam asju, seejuures kasvas tsiviil- ja väär- ning pisut ka haldusasjade arv, samas kui kriminaalasjade arv vähenes viie protsendi võrra.

"Küll aga on selgelt tunda, et suuremad ja keerulisemad menetlused on muutumas oluliselt aeglasemaks. Esimese astme otsuseni võib minna isegi kolm kuni viis aastat. Selline trend tekitab võimalusi arendada vahekohut, sest nii pikad menetlused ei ole ettevõtluse vaatest toimivad," sedastasid Cobalti partner Annika Peetsalu ning juhtivpartner Jaanus Mody.

Järjest enam tuli esile kaasusi, mis puudutasid juhtkonna vastutust ja üsna uudsena on tekkinud juhtkonna vastutuse küsimused ka riigile kuuluvate ettevõtete tasandil.

Ühtlasi märgitakse ülevaates, et ettevõtjad ei karda riigiga vaielda ega tunneta, et riik on võitmatu. Seetõttu prognoosib Cobalt, et lähiaastatel võib selliste vaidluste arv suureneda ning see aitab luua suuremat selgust, millal ja mille eest peab riik vastutama.

Kriminaalõiguses on aina aktuaalsemaks toimingupiirangu hägususe ja prokuratuuri tegevusega seotud küsimused. Konkurentsiseaduse muudatustest tulenevalt võib suureneda järelevalvemenetluste ja väärteomenetluste arv ning sellega kaasnevad trahvid.

Mullu määrati Eesti seni suurim andmekaitsetrahv

Eelmine aasta oli andmekaitse valdkonnas märgiline, sest määrati Eesti senine suurim andmekaitsetrahv. Nimelt määras andmekaitse inspektsioon (AKI) Apotheka lojaalsusprogrammi haldavale ettevõttele Allium UPI rekordilise, kolm miljoni euro suuruse trahvi, sest nende puudulikud andmekaitsemeetmed võimaldasid enam kui 750 000 inimese andmetele volitamata ligi pääseda.

"Tõusutrendis oli ka andmekaitse inspektsioonile tehtud rikkumisteadete arv, mis viitab kasvavale järelevalveaktiivsusele ning suurenevatele andmekaitseriskidele," sõnas Cobalti intellektuaalomandi, IT ja andmekaitse valdkonna kaasjuht Liina Jents.

Märgilisemate kaasuste seas nimetas Cobalt ka Asper Biogene ja andmakaitseinspektsiooni vaidlust. AKI määras geneetilise testimisega tegelevale ettevõttele 85 000 euro suuruse trahvi, kui lekkis ligi 100 000 geeni- ja terviseandmetega faili.

Maakohus lõpetas menetluse, sest puudusid väärteo tunnused ning ka riigikohus ei võtnud AKI kassatsioonikaebust menetlusse. Seega jõustus maakohtu otsus Asper Biogenele määratud trahv tühistada ja menetlus lõpetada.

Tähelepanu väärib ka Äripäeva ja Balti Meediamonitooringu Grupi kaasus, mille puhul käsitles riigikohus küsimust, kas meediamonitooringuettevõtte poolt
teoste kasutamine kuulub autoriõiguse seaduses sätestatud vaba kasutamise erandi alla. Riigikohus jättis mullu selles vaidluses lõppotsuse tegemata ning saatis asja Tallinna ringkonnakohtule uuesti läbivaatamiseks.

"Lahend on meediamonitooringuettevõtetele äritegevuse seisukohalt oluline, kuna nende teenus eeldab vältimatult teoste tehnilist töötlemist ning riigikohtu
selgitused määravad, millal selline kasutus on lubatud ilma õiguste omaja
nõusoleku ja tasu maksmata ning millal mitte," tõi ülevaade välja.

Konkurentsiameti järelevalvemenetluste arv kasvab

Eelmisel aastal võttis Eesti üle Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumiste menetluskorda korrastava direktiivi ja ülevaate kohaselt annab see konkurentsiametile suuremad õigused järelevalvemenetluste läbiviimisel.

"Hetkel on veel vara hinnata seadusemuudatuse täpset mõju, kuid võib eeldada, et järelevalvemenetlusi ning väärteomenetlusi tuleb rohkem ning need lõppevad suuremate trahvidega, kui ettevõtted seni harjunud," ütles Cobalti partner Rauno Ligi.

Mullu pälvis meedias laiemat tähelepanu konkurentsiameti võitlus ebaausate kaubandustavadega. Selles osas said kajastust järelevalvemenetlused, mis puudutavad erinevaid jaekaubandusettevõtteid ja toidulisandite hulgimüüki, samas kui näiteks jalgpalliklubide mittevärbamise kokkulepete küsimuses kui Forum Cinemase kinode omandamise menetluses lõpetas konkurentsiamet asja ilma karistust määramata.

Märgilisemate kaasustena tõi Cobalt välja Alexela, Eesti Energia ja Elektrum Eesti vaidluse konkurentsiameti ja Eleringiga, sest amet kooskõlastas Eleringi reguleerimisvõimsuste valmisoleku hankimise tasu metoodikad.

"Vaidlused on tagajärg sellele, et Eesti desünkroniseeris ennast 2025. aasta
veebruaris Venemaa elektrisüsteemist. Kusjuures selle lühikese aja jooksul
on muudetud nii kehtivat seadust kui ka kooskõlastatud juba neli erinevat
metoodikat, mis viitab iseenesest, et regulatsioon on olnud puudulik," toob ülevaade välja.

Kinnisvara varjatud puudused tekitavad palju vaidlusi

Kui ehitus- ja planeeringuvaidluste puhul olid taristuehituse vaidlused viimasel aastal seotud suuremahuliste taristuprojektide, eelkõige Rail Balticu elluviimisega ja lepingute täitmisega, siis elukondliku kinnisvara vaidlused seondusid peamiselt ehitustööde kvaliteediga ning eelarvest ja tähtaegadest kinnipidamisega.

Aktuaalsed on jätkuvalt ka kinnisvara varjatud puuduste vaidlused ja advokaadibüroo teatel torkab silma, et ostjad on hakanud varasest enam varjatud puuduste kontseptsiooni ära kasutama, et müüjale põhjendamatuid kahjunõudeid esitada.

Planeeringuvaidlustes on aktuaalsed planeeringute algatamata jätmist ja planeerimismenetluse ennatlikku lõpetamist puudutavad vaidlused kohalike omavalitsuste ja taastuvenergia arendajate vahel. Sageli keskenduvad need vaidlused sellele, kas ka tegelikult esineb sedavõrd ülekaalukas avalik huvi, mille alusel oli kohalikul omavalitsusel õigus keelduda planeeringu algatamisest või
menetluse jätkamisest.

Mulluste märgiliste kaasuste hulgas oli Cobalti hinnangul eraisikute ja Mapri Ehituse ning Lubja Kodu vaidlus – pretsedenditu kohtuasi, milles korteriomanikud esitasid lepinguvälisel alusel kahjunõude otse ehitusettevõtja vastu, kuna kortermaja oli aastaid pärast valmimist hakanud ulatuslikult viltu vajuma ja muutunud elamiseks ohtlikuks.

Kuigi maja vajumise tegelikke põhjuseid kohtu poolt kindlaks ei tehtud, nõustus ehitusettevõtja õigusrahu huvides sõlmima kompromissi, mille kohaselt viltu vajunud korterelamu lammutatakse ja selle asemele ehitatakse uus korterelamu.

Maine rikkumise eest laushagemise ajastu on lõppemas

Meediavaidluste osas oli mullu märgata kaht peamist trendi: esiteks on maine rikkumise eest laushagemise ajastu läbi saamas. Kui varem paistis kohtupraktikas silma kahjustatud isiku kaitsmine, siis riigikohtu praktika tulemusel on märgata muutust. Igale avaldatud faktilisele ebatäpsusele või negatiivsele hinnangule ei järgne kahjuhüvitise väljamõistmist.

Teiseks on meediavaidluste sisu laienenud. Jäänud on vaidlused au ja hea nime kaitseks, kuid järjest enam on pere- ja eraelu puutumatuse asju ja vaidlused ei piirdu klassikalises ajakirjanduses avaldatuga, vaid puudutavad ka sotsiaalmeedias, e-kirjades ja saadetes avaldatu üle.

"Suur väljakutse on õiguskaitsevahenditega vaenu õhutamisele, alternatiivse kohtumenetluse pidamisele sotsiaalmeedias ja isiku süsteemsele trollimisele tõhusa piiri panemine. Tänase kohtupraktika järgi on küsitav, kas Eestis on isiklikud õigused tõhusalt kaitstud," leidsid Cobalti valdkonnajuht Kadri Michelson ja advokaat Anna-Riin Brett.

Tähelepanuväärsemate kaasustena tõi advokaadibüroo välja Alexela ja Heiti hääle vaidluse Delfi Meediaga, kus avaldati ettevõtte ja Hääle kohta ebaõigeid faktiväiteid ja kutsuti üles Alexelas mitte tankima. Maakohus rahuldas Hääle hagi osaliselt, kuid lahend on vaidlustatud ja menetlus jätkub ringkonnakohtus.

Samuti tõi Cobalt välja sisuloojate Brigitte Susanne Hundi ja Mallu Mariann Treimanni vaidluse, mis samuti alles ootab lahendit, kuid see saab olema oluline, selgitamaks, milline on sotsiaalmeedia staaride eraelu puutumatuse ja sõnavabaduse vahekord.

Vaidluseid üritatakse sotsiaalmeedia kaudu lahendada

Perekonna- ja pärimisõiguse vaidlustes on kasvamas trend, et mõni vaidluse osapool kasutab avaliku toetuse saamiseks sotsiaalmeediat, üritades asja lahendada sotsiaalmeedia, mitte kohtu vahendusel.

Rünnatakse ka asju lahendavaid kohtunikke, vastaspoole advokaate, kohtutäitureid ja teisi asjaga seotud isikuid. Kuigi avalik diskussioon aitab ühest küljest tõsta esile võimalikke puudujääke õigussüsteemis, siis on advokaadibüroo hinnangul tegu ohtliku trendiga.

"Sotsiaalmeedia loob soodsa pinnase viha õhutamiseks ja ühepoolsete ning tihti
ebaõigete narratiivide esitamiseks. Kaasuse avalik lahkamine toob omakorda kaasa niinimetatud laimuhagide ja muude nõuete esitamise," tõdesid Peetsalu ja Michelson.

Mullu sai kõige rohkem avalikkuse tähelepanu Heinmets-Aigro vaheline kobarkaasus, milles põhivaidlus seisneb lapse hooldusõigust puudutavate küsimuste lahendamisel.

Peetsalu ja Michelson tõid välja, et selle kaasuse pinnalt on tõstatunud mitmeid olulisi küsimusi, mille lahendused aitavad loodetavasti lõppastmes arendada edasi ja kujunda ka vastava valdkonna praktikat, ehkki paraku ühe perekonna tragöödia arvelt.

Pankrottide arv oli eelmisel aastal 2024. aasta omaga sarnane ning enim pankrotistus kaubandus-, tööstus-, kinnisvara- ja ehitusvaldkonna ühinguid. Pankrotistunud ettevõtted toovad murekohana välja kõrgeid sisendhindu ja madalat nõudlust. Samas on advokaadibüroo andmetel jätkuvalt märkimisväärsel hulgal juhtumeid, mida iseloomustab madal ärikultuur.

"Sinna kuuluvad ühelt poolt tuntud skeemid, millega üritatakse võlad jätta ühte ühingusse, samas kui äri viia teise, teisalt ka lihtsalt raamatupidamisandmete esitamata jätmine," kirjeldasid Peetsalu ja advokaat Heivo Reinek.

Märgilisemate pankrottidena tõi Cobalt välja Eriali pankroti väljakuulutamise, Kon Tiki Reiside pankrotimenetluse, mille puhul on tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet esitanud ettevõtte vastu lausa kuriteoteate, aga ka Saaremaa Lihatööstuse pankroti.

Äriühingu automaatne registrist kustutamine tekitab probleeme

Ühinguõiguslike vaidluste puhul pälvis mullu tähelepanu mitmes riigile kuuluvas äriühingus erikontrolli läbiviimine ja juhtorgani liikmete vastutuse hindamine. Sagenenud on ka eraettevõtete juhatuse liikmete vastutuse küsimused, mille põhjusena võib näha koroonapandeemia ja sellele järgnenud Ukraina sõja tõttu keerulisemaks muutunud majanduskeskkonda.

"Siiski jõuavad juhatuse liikme vastu kohtusse kahjunõude esitamiseni reeglina pigem need juhtumid, kus juhatuse liige on kasutanud äriühingu vara enda isiklikes huvides või on ühing pankrotistunud," selgitasid Cobalti partner Annika Peetsalu ja ühinguõiguse valdkonnajuht Kristina Schotter.

Aktuaalseks on muutunud ka probleemid sellega, et äriühing kustutatakse automaatselt registrist, kui ta on jätnud esitamata majandusaasta aruande.

"Võlausaldajate võimalused sellise kustutatud äriühingu n-ö ellu äratamiseks on piiratud ja kohtupraktika, mille abil oma õigused siiski maksma panna, on alles välja kujunemas," tõdesid Peetsalu ja Schotter.

Äriühingu omanike vaheliste vaidluste keskmes olid kohtupraktikas vaidlused kasumi jaotamise üle, aga ka koosoleku kokkukutsumise korra, teabenõuete ja hääleõiguspiirangu rikkumise üle.

"Riigikohus otsustas ära, et koosoleku juhataja või protokollija valimata jätmine ei ole seaduse rikkumine ja see võib oluliselt mõjutada hääleõiguspiirangute
korrektse kohaldamise praktikat, mis on aga ülioluline kahjunõuete esitamise otsustamisel," märkisid Cobalti esindajad.

Selle valdkonna tähelepanuväärsete kaasuste seas tõid nad muu hulgas välja Baltic Sea Bunkeringi omanike Sergey Pastersi ja Aleksei Tšuletsi vaidluse nii ema- kui tütarühingu juhtimisotsuste, sealhulgas mitmekümne miljoni euro suuruse tekitatud kahju üle. Kohus on tänaseks välja kuulutanud NT Bunkering pankroti, nõustudes, et juhatuse liikmete ühine esindusõigus emaühingu tasandil ei takista tütarühingu pankrotiavalduse esitamist.

Ka peab Cobalt märgiliseks BLRT Grupi aktsionäride vahelisi vaidlusi: pea 15 aastat kestnud ja palju kohtupraktikat loonud aktsionäride tüli laevaehitusega tegelevas Baltimaade suurimas tööstuskontsernis lõppes kokkuleppelise vähemusaktsionäride väljaostuga.

Riigi vastu toime pandud kuriteod näivad olevat prokuratuuri prioriteet

Kriminaalasjade puhul tõi Cobalt välja, et prokuratuuri vaatest näivad prioriteetsed olevat kriminaalmenetlused, mis puudutavad riigi suhtes toime pandud kuriteguseid, eelkõige kelmusi ja korruptsioonikuriteguseid. Advokaadibüroo peab kahetsusväärseks, et erasektori omanikega ettevõtete kaitse ei ole kuidagi samaväärselt prioriteetne.

Tähelepanuväärsete kaasustena tõi ülevaade välja Baltic Workboatsi soodustuskelmuse ja maksupettuse kahtlustuse, mille puhul on ühes episoodis uurimine lõpetatud, kuid teistes episoodides jätkub kohtueelne menetlus.

Samuti väärib tähelepanu erakonna Isamaa väidetav ebaseaduslik rahastamine, mille kriminaalasjas on käimas kohtueelne uurimine, ning politseijuhtide Eerik Heldna, Elmar Vaheri ja Aivar Alavere kriminaalasi, kelle puhul mõistsid kõik kolm kohtuastet süüalused õigeks.

Haldusvaidlustes puudutas lõviosa kohtuasjadest korrakaitseasju, mille alla kuuluvad vanglatest saabunud kaebused, aga ka sotsiaalõiguse asju, mis seostuvad ravikindlustuse ja pensionitega, aga ka rahvastikuasju ehk kodakondsuse ja pagulastega seonduvat.

Tähelepanuväärseks pidas advokaadibüroo erakondade rahastamise järelevalve büroo ettekirjutust neljale erakonnale, et nad SA Liberaalne Kodanik keelatud annetuse tagastaksid. Erakondade vaidlustusele peaks halduskohus eeldatavasti sellel aastal lahendi tooma.

Samuti väärib esiletõstmist Lääneranna valla vaidlus Metsküla algkooli sulgemise ning Koonga kooli ja Varbla kooli kuueklassiliseks muutmise õiguspärasuse üle, kus riigikohtu otsuse tulemusena tühistas kohus valla asjakohased otsused ning kohustas valda hüvitama lapsevanemate menetluskulud. 

Keskkonnaühenduste kaebused on sagenenud

Riigihankevaidlused lahendatakse enamasti riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO), kuhu esitatud 299 vaidlustusest 98 jäeti mullu läbi vaatamata. Enim vaieldi pakkumuse edukaks tunnistamise üle.

Keskkonnavaidluste puhul olid mullu tähelepanu all EL-i rohepööre ja kliimaseadusega seotud arengud.

"Keskkonna- ja kliimaküsimuste aktuaalsuse vaimus on ka Eestis keskkonnaorganisatsioonide tegevus viimastel aastatel oluliselt aktiviseerunud. Esitatakse avalikkuses ja eelnõudele erinevaid seisukohti, osaletakse planeeringu- ja loamenetlustes ning üritatakse mis tahes argumentidel takistada uusi arendusprojekte ja tööstust laiemalt," tõi Cobalti partner Rauno Ligi välja.

Ta lisas, et ehkki eesmärk on üllas, jõuavad teatud juhtudel kohtusse keskkonnaorganisatsioonide kaebused, mida tegelikult ei peaks kohtus menetlema, sest maailmavaatelisi keskkonna- ja kliimapoliitika küsimusi tuleks lahendada vastavate poliitikate ja eelnõude raames, mitte kohtus.

"Samamoodi peaks kohus kriitilisemalt suhtuma seni väga laialt tõlgendatud kaebeõiguse küsimustesse. Eriti oluliseks on need küsimused saanud olukorras, kus juba tavalised vaidlused kohtus kestavad kolm kuni viis aastat või kauemgi. Igasuguste kaebuste kohtus menetlemine võib juba pelgalt ajalise kao tõttu konkreetse projekti tappa." tõdes Ligi.

Märgiliste kaasuste hulgas oli mullu näiteks MTÜ Loodusvõlu vaidlus keskkonnaametiga, kus halduskohtu otsuse järgi vastab Enefit Industry õlitehas kehtivatele õigusnormidele ja kliimaeesmärkidele ning keskkonnaõiguses kehtiv ettevaatuspõhimõte ei ole ülimuslik õigusriigi muude üldtunnustatud põhimõtete ees.

Cobalt pani ülevaate kokku tööalase kogemuse ja avalikult kättesaadavate andmete pinnalt ning rõhutas, et see pole ammendav.