"Minu jaoks on suure pere emaks olemine elustiil ja kõige suurem kingitus, mida elu on mulle andnud," ütles Filin-Emajõe tunnustust vastu võttes.

"Kuigi kuus last võib kõrvalt vaadates tunduda väga palju, siis tegelikult annavad just lapsed ise mulle tohutult energiat. Nad on kõik täiesti erinevad ja ägedad isiksused ning nendega koos kasvamine õpetab mulle emana iga päev midagi uut. Loomulikult on ka raskeid hetki ning lapsed panevad vanemaid aeg-ajalt ka väga ebamugavatesse olukordadesse, aga just see kõik kasvatab meid samuti inimestena," lisas Filin-Emajõe.

Aunimetusele sai esitada kõiki Eesti kodanikest emasid, kelle peres kasvab või on üles kasvatatud vähemalt neli last. 

Aasta ema tiitel kuulutati välja Sihtasutuse Väärtustades elu, Eesti pensionäride ühenduste liidu, Eesti naisteühenduste ümarlaua (ENÜ), Isamaa naiskogu IRENi, Isamaa perede ühenduse ja Eesti lasterikaste perede liidu koostöös.

Tiitliga kaasneb 10 000-eurone preemiafond.

Aasta Ema tiitlile esitati tänavu 27 ema: Angela Jahhu, Anneli Ellermaa, Anneli Mesila, Asta Enn, Elin Filin-Emajõe, Ene Laur, Ereene Perner, Gerli Kruuse, Gärry Keerdo, Helen Turmann, Ingrid Hints, Jekaterina Mishina, Karoliine Lagle Zirnask, Katrina Blumkvist, Kättlin Küttis, Liina Tõnne, Mari-Liis Niit, Merle Hollman, Merli Laanetu, Mirjam Tiitus, Paula Lohe-Nōmmann, Piret Viita, Raili Vilde, Raini Stamm, Silja Kuusmann, Vika Zieds, Viktoria Järve.

Eestis on aasta ema tiitlit antud välja 1990ndate aastate lõpust. 2023. aastal lõpetas preemia asutanud Eesti naisliit aasta ema ja aasta isa autasu väljaandmise, tuues põhjenduseks ühiskonna muutunud ootused. 2024. aastal ja mullu andis erakond Isamaa välja Isamaa aasta ema tiitli.

Kui naisliidu aasta ema konkursil said kandideerida vähemalt kahe lapsega ja abielus emad, siis nüüd on konkureerimisel piirmäär neli last. Samas pole abielus olemise nõuet auhinna statuudis välja toodud.