Ajakirjandusväljaanded on juba aastaid kirjutanud, kuidas Eesti laevafirma Hansa Shippingu alused veavad Iirimaalt Venemaale massiliselt sõjatööstuse jaoks asendamatut alumiiniumoksiidi.

Riigikogu liige Züleyxa Izmailova (SDE) uuris peaminister Kristen Michalilt (RE), kas ja milliseid samme praegune valitsus selle konkreetse probleemiga tegelemiseks on astunud või kavatseb astuda ning kas Eestil on ülevaade, kui paljud Eesti ettevõtted sarnaselt Hansa Shippinguga tegutsevad. Samuti küsis ta, kas Eesti toetab alumiiniumoksiidi ekspordikeelu lisamist järgmisesse sanktsioonipaketti.

Oma vastuses kirjutas peaminister, et agressori sõjamasinat toetavas tarneahelas osalemine ajal, mil Ukraina vastu peetakse agressioonisõda, on üheselt eetiliselt taunitav.

Peaminister rõhutas, et seda, kas Hansa Shippingu suhtes on alustatud kriminaalmenetlus seoses alumiiniumoksiidi veoga Iirimaalt Venemaale, võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja määratud ulatuses – uurimisasutused ega prokuratuur ei ole aga seda teavet avaldanud.

"Riik kontrollib rahvusvahelise sanktsiooni seaduse täitmist, võimalikke rikkumisi menetlevad siseministeeriumi ja rahandusministeeriumi haldusala pädevad asutused. Nende igapäevane ülesanne on välja selgitada isikuid ja ettevõtteid, kes rikkudes rahvusvahelise sanktsiooni seadust, kuritegusid kavandades või toime pannes osutavad kaasabi Vene sõjamasina käigus hoidmiseks," kirjutas peaminister.

Michali sõnul on Eesti korduvalt teinud ettepaneku kehtestada Euroopa Liidu sanktsioonipakettides alumiiniumoksiidile Venemaa suunal ekspordikeeld. Tema sõnul tegi Eesti ka ettepaneku lisada alumiiniumoksiid Euroopa Liidu 21. sanktsioonipaketti. 

Peaminister märkis, et senised sanktsioonid on aidanud kurnata agressori majandust ja piirata tema sõjalist võimet. "Valitsus jätkab tööd selle nimel, et sanktsioonirežiim oleks võimalikult tõhus ning vähendaks veelgi agressori võimet rahastada ja pidada agressioonisõda Ukraina vastu."