Eesti lähenemine Venemaa-vastasele sanktsioonipoliitikale on selge ja muutumatu: kuni Venemaa jätkab agressioonisõda Ukraina vastu, tuleb suurendada survet Kremlile ning tõsta agressiooni hinda.

Eesti on Euroopa Liidus üks juhtivaid riike Venemaa agressiooni hinna tõstmisel ning sanktsioonide väljatöötamisel ja rakendamisel. Meie eesmärk on ja jääb muuta agressioon Moskvale nii kalliks, et ta selle lõpetab. Sanktsioonid peavad sundima Venemaad ümber hindama oma tegevuse hinda ja tagajärgi. Sanktsioonidel on olnud reaalne ja süvenev mõju Venemaa majandusele ning sõjalisele võimekusele.

Käimas on Euroopa Liidu 21. sanktsioonipaketi läbirääkimised. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid, eriti Venemaa energiatulude edasist piiramist. Positiivsena on ettepanekute hulgas ka Venemaa agressioonis osalenud võitlejate sisenemist Euroopa Liitu. Eesti jätkab ka tööd pikemaajalise Euroopa-ülese lahenduse leidmiseks.

Venemaa sõjamasina peamine rahastusallikas on jätkuvalt energiaeksport. Kõige tõhusam meede selle rahamasina kinnikeeramiseks on kehtestada Venemaa energiaekspordile täielik mereteenuste keeld. Kuigi selleks ei ole praegu veel G7 riikide konsensust, peab see jääma Euroopa Liidu strateegiliseks eesmärgiks. Senikaua tuleb säilitada kehtiv nafta hinnalagi tasemel 44,1 dollarit barreli kohta ning vältida milliseid tahes samme, mis suurendaksid Venemaa energiast saadavaid tulusid. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut säilitada nafta hinnalagi praegusel tasemel.

Samuti toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut kehtestada kogu Euroopa Liidus sissesõidukeeld neile, kes on alates 24. veebruarist 2022 teeninud Venemaa relvajõududes või muudes Kremliga seotud relvastatud üksustes. Eesti on selles küsimuses olnud Euroopa Liidus eestvedaja ning kehtestanud Schengeni alale sisenemise keelu enam kui 2000 Vene võitlejale.

Peame arvestama, et pärast sõja lõppu naasevad sajad tuhanded sõjakogemusega ja Euroopa-vaenulikult meelestatud inimesed Venemaa ühiskonda, kus puudub võimekus neid rehabiliteerida või neile tulevikuperspektiivi pakkuda. See loob olulise julgeolekuohu kogu Euroopale. Endised Venemaa võitlejad, sealhulgas vanglatest rindele saadetud süüdimõistetud, on Venemaa eriteenistustele näiteks sobiv värbamisreserv sabotaaži ning õõnestustegevuse korraldamiseks

Ettepanek saadab selge poliitilise sõnumi, et agressioonisõjas osalemisel peavad olema pikaajalised tagajärjed.

Töö käib selle nimel et 21. sanktsioonipaketti lisataks ka alumiiniumoksiidi ekspordikeeld Venemaale. Oleme seda ettepanekut esitanud korduvalt varasemate sanktsioonipakettide koostamisel ning teeme seda taas käimasolevatel läbirääkimistel. Alumiiniumoksiid on oluline sisend alumiiniumi tootmisel ning alumiinium on strateegilise tähtsusega materjal Venemaa kaitse-, lennundus- ja sõjatööstusele. Kui soovime vähendada Venemaa võimet jätkata agressiooni Ukraina vastu, peame sulgema kõik lüngad, mis võimaldavad sõjatööstusel saada ligipääsu vajalikele materjalidele.

Venemaa ei ole näidanud üles valmisolekut õiglaseks rahuks ega loobunud oma eesmärgist allutada Ukraina ja taastada mõjusfäärid Euroopas. Mul on hea meel, et Euroopa Liidus valitseb selles küsimuses jätkuvalt üksmeel.

Sanktsioonid peavad jääma jõusse kuni Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse täieliku taastamiseni tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning kuni Venemaa on hüvitanud tekitatud sõjakahjud. Eesti jätkab Euroopa Liidus eestvedajana tööd selle nimel, et agressiooni hind Venemaale kasvaks iga päevaga.

Venemaa agressioonisõja tulemus Ukrainas määrab suurel määral Euroopa tulevase julgeolekukorra. Ukraina ellujäämise toetamiselt peame liikuma Ukraina võidu toetamisele. Õiglane ja püsiv rahu eeldab tugevaid julgeolekugarantiisid, Venemaa vastutusele võtmist agressiooni ja sõjakuritegude eest ning Ukraina kindlat tulevikku Euroopa Liidus.