Täna saab ka põlvepikkune poisikene aru, et Eesti Rahvusringhäälingu sõltumatus seatakse suurema kahtluse alla kui kunagi varem alates iseseisvuse taastamisest. ERR-i nõukogusse täiendavate "ekspertide" lisamisel on vaid üks tegelik põhjus: valida Reformierakonnale ideoloogiliselt sobiv juhatuse esimees, kes saaks komplekteerida siis juba meelepärase meeskonna.

Arvestades plaani tagamõtet, on ka loogiline, et eelnõu püütakse läbi suruda vahendeid valimata ja kiirkorras – haakides selle külge sotside eelnõule ja premeerides neid selle eest väidetavalt ühe tekkiva "eksperdi" kohaga. Seadusemuudatuse lugemine peeti möödunud kolmapäeva öötundidel ja sellelgi on oma põhjus: see tegevus on nii õudne, et päevavalges ei olegi seda võimalik menetleda!

ERR-i ajakirjanikud ja toimetused on need, kes tagavad sõltumatuse ja juhatus peab seda kaitsma ja tagama. Aga kui vahetult enne valimisi muudetakse nõukogu koosseisu, siis on selge, et tegemist on otsuste kallutamisega. Kiiva kistud nõukogu ei saa valida sõltumatut juhatust.

Ida-Euroopa stiilis ülevõtmiskatse sõltumatus institutsioonis on vastutustundetu ja praeguses poliitilises usalduskriisis täiesti lubamatu. Seda otsust looritatakse Euroopa meediavabaduse määruse ülevõtmisega, aga see ei vasta tõele ja on sisuliselt vastupidises suunas liikumine.

Määruses räägitakse nii sõltumatust juhtimisest kui rahastamisest. ERR-i nõukogus on tasakaal, esindatud on kõik poliitilised jõud, kellelgi pole ülekaalu ja see tagab tasakaalu, mida praeguse käiguga uppi soovitakse lüüa.

Arvestades viisi, kuidas koalitsioon seda teemat rammib, püsib vähemalt lootus, et põhiseaduslikkuse järelevalve teostajad ei kuuluta seda välja, sest menetluslikult on käitutud kõlbmatult.

Lihtsalt meenutuseks: uus rahvusringhäälingu seaduse terviktekst oli valitsusel ammu valmis ja käis kooskõlastusringil. Kultuuriminister Heidy Purga käis 11. märtsil Isamaa fraktsioonis ja teatas, et juba päev hiljem kohtub ta seadusele tagasiside saamiseks erameedia esindajatega, et aru saada, kas laiapindne toetus muudatustele on olemas, et eelnõuga edasi minna. Kui vastus tuleb eitav, siis ei astuta ka täiendavaid samme.

See oli väga siiras ülestunnistus ja minu meelest ka sümpaatne arutelu, mis toona peeti. Kontrast praegu riigikogus toimuvaga on igatahes õõvastav. Kultuurikomisjoni juhi Liina Kersna käitumine on jõhker – eesmärk püherdab abinõu! Ta võttis riiulist sotside eelnõu, mis on tänu EKRE-le tänaseks päevakajalisuse minetanud. Selle eelnõu sisustas Kersna nõukogu koosseisu suurendamisega.

Siin väärib eraldi tähelepanu menetluskäik, mil on oluline vastuolu seadusloome tavadega: kui sotside eelnõudele ei olnud põhjust muudatusi teha, siis uuele muudatusele küll. See pole aga võimalik, sest teist lugemist ei katkestatud – nii sisuliste muudatuste põhjal eelnõus oleks see hädavajalik – vaid lõpetati. President on ka varem selliste menetluslike vigade pärast seadust mitte välja kuulutanud.

Mina ei taha vaidlustada ega vastandada eksperte ja poliitikuid. Loogiline, et nõukogus on inimestel erinev roll, seal on kindlasti ka palju meediateadlikumaid inimesi kui mina. Aga kui me vaatame, milline on nõukogu ülesanne, siis tegelikult ei ole suurt vahet, kellest see koosneb. 

Ma meenutan selle ilmestamiseks ühte seika, mis jääb aastate taha, vahemikku 2011–2015, kui ma olin esimest korda ERR-i nõukogu liige. Tegime toonase rahandusvaldkonna eksperdiga nõukogu koosolekule väga lihtsa ettepaneku: tõsta kultuuriuudised samasse plokki "Aktuaalse kaamera" põhisaate ja spordiuudistega, et neist saaksid osa võimalikult paljud televaatajad. Selle peale ärritusid toonased juhatuse liikmed ja tulid meile teatama, kuidas nõukogu tahab sekkuda sisusse, aga see on rahvusringhäälingu seadusega keelatud. See on ainukene hetk, kus mina olen saanud süüdistuse rahvusringhäälingu sisusse sekkumise eest.

Seega, sellisel kujul nagu täna, võivad meil olla ka Eesti parimad eksperdid ja ainult eksperdid, aga sisuliselt puudub neil võimalus selle organisatsiooni igapäevases tegevuses oma ideid ja teadmisi edasi anda. Küll aga on nende otsustada järgmine ERR-i juhatus – mis nagu ma mainisin, ongi kogu Reformierakonna gambiidi eesmärk.

See ei tähenda, et rahvusringhäälingu seadust ei vajaks kaasajastamist. Maailm liigub edasi ja uut meediat tuleb peale. Just viimasel nõukogu koosolekul oli arutelu kuidas kaasata neid noori, kes traditsioonilist meediat sisuliselt ei tarbi. Nad jälgivad meediat, mida nad tegelikult ei usalda – kuidas see ühiskonda mõjutab? Ja loomulikult, me peame mõtlema sellele, millises inforuumis me kedagi hoida tahame.

Aga see ongi koht kus pidada debatti – mitte suruma ööpimeduse varjus läbi selge erakondliku agendaga muudatusi. Minu meelest peab igale nõukogu uueks "eksperdiks" kandideerijale olema selge, et sõltumata tema ekspertiisist või sõltumatusest aitab ta kaasa rahvusringhäälingu usaldusväärsuse õõnestamisele.