Selle aasta veebruaris menetlesime riigikogus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seaduseelnõu, mille eesmärgiks oli rahvusringhäälingu kui institutsiooni lammutamine ja erastamine. Seekord jäi EKRE oma initsiatiiviga üksi, sest nagu ütles Isamaa esimees Urmas Reinsalu: "Isamaa vaates ei olnud EKRE initsiatiiv küps".

Rahvusringhäälingu laialisaatmisest või erastamisest on poliitilisel tasandil räägitud varemgi, viimati veerand sajandit tagasi. Toonane arutelu tõukus erakanalite võitlusest reklaamiraha eest.

Kõik poliitilised katsed rahvusringhäälingut likvideerida on seni siiski päädinud tõdemusega, et sõltumatu avalik-õigusliku ringhäälingu roll demokraatliku riigi toimimisel on möödapääsmatult vajalik ja fundamentaalne. Avalik-õigusliku ringhäälingu põhimõtteline väärtus ja idee seisneb selles, et tema sisu pole ostetav ega müüdav. Et ta ei paindu ühegi võimu ega väe alla, teenides kompromissitult oma rahvast ja kultuuri.

Praeguses tegelikkuses, kus info ja selle käsitlemine on muutunud järjest ohtlikumaks relvaks, peame erilise hoole ja vastutustundega tagama rahvusringhäälingu sõltumatuse ning sujuva toimimise.

Rahvusringhäälingu kõrgeim juhtimistasand on nõukogu, mille koosseisus on üks esindaja igast riigikogus esindatud fraktsioonist (kokku kuus) ning neli tunnustatud valdkondlikku asjatundjat. Muuseas, ERR-i nõukogus valitsevale poliitikute ülekaalule juhtis juba 2016. aastal tähelepanu ka riigikontroll. Poliitikute enamus nõukogus eristab ERR-i kõigist teistest avalik-õiguslikest institutsioonidest, näiteks nii rahvusraamatukogust kui ka rahvusooperist Estonia.

Valdkondlikke asjatundjaid valitakse nõukokku kultuurikomisjoni algatatud avaliku konkursi kaudu, mille lõpliku tulemuse üle hääletab riigikogu suur saal. Aasta tagasi suunati riigikogu otsusega ERR-i nõukogusse Raul Rebane ja Paavo Nõgene.

Raul Rebasel on lisaks pikale ja särvale karjäärile Eesti Televisioonis nii ajakirjaniku kui ka programmijuhina seljakotis ka väärtuslik kogemus erameediast ning meediaõppejõuna kõrgkoolidest. Kuna rahvusringhäälingu roll usaldusväärse info edastajana suureneb drastiliselt meid ümbritsevas pöördumatult muutuvas infoväljas, kuluvad ERR-i nõukogule kindlasti marjaks Rebase kui kõrgelt hinnatud psühholoogiliste sõdade ning infomõjutusteooriate eksperdi teadmised ja oskused.

Kultuurimaastiku kogenud tegija Paavo Nõgene on juhtinud Vanemuise teatrit, kantslerina kultuuriministeeriumi ja osalenud ka varasemalt ERR-i nõukogu töös. Lisaks sellele, et Nõgene tunneb põhjalikult kultuuri- ja meediavaldkonda ning mõistab rahvusringhäälingu olemust ja rolli demokraatlikus riigis, on tema vaieldamatu tugevus pikaajaline kogemus eduka suurettevõtte juhina.

Tuletan meelde, et nende kahe valdkondliku asjatundja poolt hääletas 50 riigikogu liiget, sealhulgas ka opositsiooni saadikuid. Vastu oli vaid 11 saadikut.

Nüüd oleme riigikogus avanud arutelu muudatusettepaneku üle, mis ütleks seaduse tasandil, et rahvusringhäälingu nõukogus peab olema tunnustatud valdkondlikke asjatundjaid rohkem kui fraktsioonide esindajaid. Sellisel juhul oleks rahvusringhäälingu kõrgeimal juhtimistasandil ülekaal ekspertidel, mitte poliitikutel. Seega on meie eesmärk rahvusringhäälingu poliitilist sõltumatust suurendada.

Rõhutan, selle ettepaneku taga ei ole mitte ainult Reformierakond ega isegi mitte koalitsioon, vaid me oleme seda muudatust valmistanud ette tihedas koostöös hetkel opositsioonis olevate sotsiaaldemokraatidega. Kindlasti pole põhjust kahelda, et avaliku konkursiga sõelume üheskoos ERR-i nõukogusse pädevad ja lugupeetud asjatundjad, kes pälvivad ka riigikogus laialdase toetuse.

Meediaettevõtete liit on teinud ettepaneku, et valdkondlikke eksperte võiksid ERR-i nõukogusse nimetada avalik-õiguslikud ülikoolid. See on hea mõte. Kultuurikomisjon on ka varasemalt valdkondlikke eksperte valides pöördunud ülikoolidele poole palvega pakkuda konkursile oma kandidaate akadeemilisest maailmast. Luban seda praktikat jätkata ka siis, kui meil on vaja valida järgmised tunnustatud valdkondlikud asjatundjad. Ja miks ei võiks lisaks ülikoolidele oma kandidaadid esitada ka teaduste akadeemia?

Usun ja loodan, et riigikogus on piisavalt riigimehelikkust, et valida rahvusringhäälingu nõukogusse avatult ja läbipaistvalt ausad, pädevad, targad, omakasupüüdmatud ning teenitult tunnustatud valdkondlikud asjatundjad. See on meie kohus Eesti kultuuri hoidmisel, säilitamisel ja arendamisel pea saja aasta jooksul mõõtmatu väärtusega tänuväärset tööd teinud rahvusringhäälingu ees.