Kultuurikomisjoni juhi Liina Kersna (RE) sõnul on praegu menetletava eelnõu peamine siht muuta ERR-i nõukogu koosseisu proportsioone nii, et poliitikute asemel oleks esindatud rohkem valdkondlikke asjatundjaid. Samuti soovitakse seadusesse kirjutada ekspertide valimise täpsem kord.

"Jah, käisime täna üheskoos läbi võimalikud muudatusettepanekud ja otsustasime, et me neljapäeval jätkame, vahepeal teeme tööd, et neid muudatusettepanekuid paremini sõnastada. Meie eesmärk on, et rahvusringhäälingu nõukogus oleks valdkondlikke asjatundjaid rohkem kui poliitikuid. Täna on poliitikuid kuus ja valdkondlikke asjatundjaid neli. Meie seadusemuudatus ütleb, et valdkondlikke asjatundjaid peaks olema ühe võrra rohkem kui fraktsioonide esindajaid," rääkis Kersna.

Praegu on Kersna sõnul arutluse all küsimus, et kui valijad valivad riigikokku vähem fraktsioone kui on praegu, siis kuidas eksperte vähendatakse pärast seda.

Kersna sõnul on valminud ka ettepanek, millised nõudeid esitatakse asjatundjatele.

"Meie ettepanek on, et see oleks selgelt öeldud ka seaduses, et peab tegema avaliku konkursi, kandidaat peab oma otsust põhjendama, nii nagu avalik konkurss seda nõuab. Lisaks sellele ei tohiks valdkondlikud eksperdid olla ühegi erakonna juhtorgani liikmed. Me ei saa piirata seda, et ta ei tohiks olla erakonna liige, aga seda, et ta oleks mõne erakonna juhi positsioonil või juhtivas või juhatuses. Seda peame oluliseks ka seaduses öelda," lausus Kersna.

Opositsiooni esindav Tõnis Lukas (Isamaa) suhtub aga eelnõu praegusesse menetlemisse ja lahenduskäikudesse kriitliselt, rõhutades, et ERR-i puudutavat seadusandlust tuleks vaadata tervikuna. Tema hinnangul ei ole õige tegeleda seaduse raames vaid ühe asjaga, jättes tähelepanuta näiteks palju pakilisemad rahastamise küsimused.

"Arutasime muudatusettepanekuid, mille on esitanud kultuurikomisjoni esinaine ja juures olid ka kultuuriministeeriumi esindajad. Me ei jõudnud otsustamise juurde. Minu seisukoht on, et sellesse esialgselt sotsiaaldemokraatide eelnõusse, mis puudutas ainult ühte õigussuhet, ei saa pookida juurde teisi teemasid," lausus Lukas.

Lukas sooviks, et valitsus tuleks välja Eesti Rahvusringhäälingu kompleksse seadusemuudatusega, mis on valmis ja ettevalmistatud kultuuriministeeriumis.

"Kuulsime, et see on valitsusse saadetud juba kaunis kaua aega tagasi. Nii et valitsus võiks tegelikult käsitleda kogu temaatikat, sest näiteks on meil väga selgelt ka ERR-i sõltumatuse küsimus lahendamata, ja see mis puudutab rahastamist," rääkis Lukas.

Lukas juhtis tähelepanu ka tehnilistele kitsaskohtadele ning väljendas rahulolematust kiirustamise pärast.

"Minul ei ole selle vastu midagi, et eksperte on rohkem kui fraktsioonide esitatud inimesi, aga see, milline on ekspertide kandidaatide esitlemise protseduur, on täiesti läbimõtlemata. Kuidas neid esitatakse, kui näiteks järgmistel valimistel saab riigikokku vähem fraktsioone, kui praegu seal on, kuidas taandatakse või tagasi kutsutakse eksperte – need asjad on kõik ettepanekutes lahendamata ja sellisel juhul ma ei pea võimalikuks seda teemat arutada ega sellega edasi minna," rääkis Lukas.

Lukas viitas ka võimalusele, et tegemist on poliitilise sooviga jagada nõukogus positsioone.

"Nüüd võtta üks teema välja ja hakata tegelema ERR-i nõukogu kohtade jagamisega siin enne valimisi, ma ei pea seda õigeks. Me peaksime rahvusringhäälingut ikkagi nii palju austama, et vaatama kõik õigussuhted tervikuna üle, mis teda praegu puudutavad," lausus Lukas.

Lukas märkis, et see olukord on häiriv ja ta ei näe selleks mingit põhjendust.

"Praegu ei ole meil siin ju kuude küsimus, et just selle asja me peame hästi kiiresti ümber tegema. Ja kuna sellega kiirustatakse, jääb väga selgelt mulje, et just isikute määramisega tahetakse hakkama saada enne valimisi," sõnas Lukas.

Kersna lisas Lukase kriitikale, et ta on väga nõus, et kultuurikomisjon võiks arutada rahvusringhäälingu seadust tervikuna. "Kuid me ei saa seda teha, kuna rahvusringhäälingu seadus ei ole valitsusest riigikokku jõudnud. Ma tõesti väga loodan, et valitsus teeb tööd selle nimel, et see seaduseelnõu ka riigikokku saata," märkis ta.

Miks seadus toppab, Kersna ei tea.

"Mina ei ole valitsuses, aga ma saan aru, et erinevate osapooltega käivad veel läbirääkimised, et leida võimalikult hea sõnastus. Sellele oskavad aga kindlasti paremini vastata valitsuse liikmed," lausus Kersna.

Riigikogu kultuurikomisjoni liikmeid tabas mai keskel toimunud kultuurikomisjoni istungil üllatus, kui algul vaid rahvusringhäälingu nõukogu soolist tasakaalu puudutama pidanud sotsiaaldemokraatide eelnõule lisas kultuurikomisjoni juht külge kava suurendada ekspertide osakaalu nõukogus. Muudatus tuli üllatusena nii kultuuriministeeriumi esindajale Andres Jõesaarele kui ka eelnõu kaasautorile Madis Kallasele (SDE).