Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 25. augustil kell 20.51:

- Ukraina ründas naftarafineerimistehast Venemaa Krasnodari krais;

- Ukraina töötas koos USA ja Euroopaga välja uue plaani sõja lõpetamiseks;

- Ukraina ekspert: venelased on hakanud massiliselt end vangi andma;

- Stubb: Ukraina kaitse ballistiliste rakettide vastu on nullilähedane;

- Stubb ja Costa evakueeriti Ukrainas õhuhäire tõttu varjendisse;

- Briti mees hukkus Ukrainas Venemaa poolel võideldes;

- Ühendkuningriik sai ligipääsu Ukraina sõjalisele AI-tehnoloogiale;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1230 sõdurit.

Ukraina relvajõud kahjustasid Vene hävitajat MiG-29

Ukraina relvajõud teatasid, et hiljutistes rünnakutes sai Venemaal Rostovi oblastis Millerovo lennuväljal kahjustada Vene hävitaja MiG-29.

Lisaks tabasid Ukraina väed veel mitut Vene sõjalist sihtmärki. Okupeeritud Krimmis rünnati raadioelektroonilise sõjapidamise jaama, mida kasutatakse muu hulgas Starlinki side häirimiseks, vahendas The Kyiv Independent.

Venemaa tegi Tšernihivi vastu ulatusliku droonirünnaku

Venemaa väed ründasid teisipäeval Tšernihivit droonidega ning kahjustasid elektrijaama. Tšernihivi rajoonis ja Slavutõtši linnas jäi elektrita üle 30 000 kliendi.

Ukraina ründas naftarafineerimistehast Venemaa Krasnodari krais

Ukraina relvajõud ründasid ööl vastu teisipäeva Venemaa Krasnodari krais asuvat Afipski naftarafineerimistehast.

Kohalike elanike poolt sotsiaalmeediasse postitatud fotodel ja videotel oli näha tehases puhkenud suurt tulekahju. Rünnaku ajal anti regioonis õhuhäire, vahendas väljaanne The Kyiv Independent sotsiaalmeedia seirekanalite teateid.

Ukrainian attack drones reportedly struck Russia's Afipsky oil refinery early this morning, setting it on fire. pic.twitter.com/h2jVYzpL5M

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) August 25, 2026

Afipksi rafineerimistehas on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftatöötlemisrajatisi, mis toodab bensiini, diislikütust, gaasikondensaadi destillaate, raskeid naftajääke ja väävlit. Tehas töötleb aastas ligikaudu 6,25 miljonit tonni toornaftat ehk umbes kaks protsenti Venemaa rafineerimismahust.

Afipski tehas on olnud Ukraina õhurünnakute sihtmärgiks ka varem.

Mujal Venemaal teatati aktiivsest õhutõrjetegevusest ka Rostovi oblastis asuva Novošahtinski naftarafineerimistehase lähedal, kuigi kohestest kahjustustest rajatisele ei ole informatsiooni.

The Kyiv Independent tõdes, et ei suuda teateid koheselt kinnitada. Ukraina sõjavägi ei ole kõnealuseid rünnakuid veel kommenteerinud. Tekitatud kahju ulatus ei olnud kohe samuti selge.

Ukraina on suunanud oma kaugmaarünnakud Venemaa naftarafineerimistehastele ja teistele energiarajatistele eesmärgiga häirida kütusetarneid Venemaa sõjaväele ning vähendada tulusid, mis rahastavad Moskva sõda Ukraina vastu.

Viimastel kuudel on naftarafineerimistehaste ründamise sagedus aeglustunud, kuna Ukraina on pööranud fookuse Venemaa e-kaubandusele ja võtnud sihikule ettevõtete Wildberries ja Ozon logistikakeskused.

22. augustil andsid Ukraina väed löögi Novokuibõševski naftarafineerimistehasele ja Ozoni logistikakeskusele Samaara oblastis.

Venemaa Kaug-Idas Amuuri oblastis asuvas keemiatehases toimus võimas plahvatus

Sotsiaalmeediakanalid teatasid, et Venemaa Kaug-Idas Amuuri oblastis asuvas keemiatehases toimus võimas plahvatus. Kohalik meedia teatas, et plahvatuse tõttu sai vigastada üle 100 inimese. Plahvatuse põhjus pole teada ning tehase territooriumil puhkenud tulekahju pole veel kustutatud.

More than 100 people were injured in an explosion at the Amur Gas Chemical Complex construction site, Russian media report. One person was previously reported killed. Residents had complained of a strong gas smell two weeks before the fire. Today, an explosion occured. Fires are… pic.twitter.com/lkpCI3JA2t

— NOELREPORTS (@NOELreports) August 25, 2026

Ukraina töötas koos USA ja Euroopaga välja uue plaani sõja lõpetamiseks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas uute ettepanekute ettevalmistamisest sõja lõpetamiseks. Rahuplaan töötati välja koostöös USA presidendi Donald Trumpi saadikute ja Euroopa riikide esindajatega.

Zelenski sõnul näeb plaan ette relvarahu kehtestamise ning vastastikuse vägede tagasitõmbamise, millega moodustuks kahe poole vahel puhvertsoon, vahendas väljaanne The Moscow News.

"See tähendab, et meie ja venelased astume ühesugused sammud tagasi ning see loob justkui puhvertsooni… mingi juhtimise alla. Praegu pole selge, kelle juhtimise alla, kuid see oleks mingi kolmas osapool," ütles Zelenski, täpsustades, et tegemist oli USA ettepanekuga.

Plaani kolmas osa puudutab Euroopa Liidu ja NATO julgeolekugarantiisid ning samme, mida Ukraina on valmis astuma. "See on see, mis on praegu läbirääkimistelaual," märkis Zelenski.

Samas teatas Zelenski, et USA-l on sõja lõpetamiseks veel mitu ettepanekut, kuid tema sõnul "tahavad nad leida sobiva hetke, et neid jagada".

Zelenski rääkis ka ajakavast, mille jooksul võivad diplomaatilised jõupingutused tema hinnangul tulemusi anda. Tema sõnul on USA vahendusel sõja lõpetamiseks "võimaluste aken" avatud 2027. aasta suve lõpuni. Pärast seda algab USA-s presidendivalimiste kampaania, mis võib muuta läbirääkimisprotsessi keerulisemaks.

Zelenski hinnangul hakkavad liitlased kõige aktiivsemalt konflikti lahendamisega tegelema pärast G20 tippkohtumist, mis toimub 2026. aasta detsembris Miamis.

Moskva ei ole samal ajal näidanud valmisolekut sellist plaani vastu võtta. Venemaa võimud on varem korduvalt tagasi lükanud relvarahuettepanekud ning nõuavad jätkuvalt sõja lõpetamist oma tingimustel, sealhulgas Ukraina vägede täielikku väljaviimist Donbassist.

Augustis lükkas Venemaa välisminister Sergei Lavrov tagasi võimaluse lõpetada sõjategevus praegusel rindejoonel. Tema sõnul võimaldaks see Ukrainal oma sõjalist potentsiaali suurendada ning ta võrdles sellist stsenaariumi Minski kokkulepetega.

Lavrov rõhutas samuti, et Venemaa ei kavatse pöörduda lääneriikide poole kokkulepete sõlmimiseks.

Ukraina ja Venemaa viimased USA vahendatud läbirääkimised toimusid 17.–18. veebruaril Genfis.

Samas kirjutas Briti väljaanne The Times, et esmaspäeval saabus Moskvasse Vatikani esindaja, peapiiskop Paul Richard Gallagher, kes eeldatavasti kohtub just välisminister Lavroviga. Kuulduste kohaselt toimetab just tema Moskvale selle rahuplaani.

Ka The Times rõhutas, et Kreml ei näita üles valmisolekut rahu üle läbi rääkida, vaid vastupidi: viimastel nädalatel on Venemaa kõrged ametnikud, sealhulgas Vene režiimi juht Vladimir Putin, esitanud Kiievi suunal uusi ähvardusi.

Lavrov ütles nädalavahetusel, et Venemaa jätkab agressiooni seni, kuni kukutab Ukraina seaduslikult valitud võimu, mida ta nimetas Zelenski neonatslikuks režiimiks. Tema sõnul võimaldaks relvarahu "natsismi metastaasidel" Ukrainast edasi levida.

Kremli propaganda on alates 2022. aastal alustatud täiemahulisest agressioonisõja algusest kujutanud juudist Zelenskit ja tema valitsust neonatsidena.

Zelenski märkis samas, et Venemaal on sõjale laialdane vastuseis. "Paljud inimesed Venemaal tahavad, et sõda lõppeks," ütles ta.

Levada keskuse hiljutitsest küsitlusest selgus, et kaks kolmandikku venelastest soovib näha rahuläbirääkimisi. Keskust peetakse laialdaselt Venemaa ainsaks sõltumatuks arvamusuuringute korraldajaks, märkis The Times.

Ukraina ekspert: venelased on hakanud massiliselt end vangi andma

Ukraina sõjandusekspert Oleg Ždanov teatas, et Venemaa relvajõudude sõdurid on hakanud massiliselt enda vangi andma.

Venelaste olukord isikkoosseisu osas on keeruline, sest kaotused on väga suured ning üha vähem inimesi soovib sõdida, vahendas Ukraina väljaanne Dialog.ua Ždanovi sõnu. Olukorda muudab veelgi raskemaks rindel ilmnenud uus tendents: okupandid on hakanud senisest suuremal hulgal vangi andma, rääkis ekspert oma YouTube'i kanalil.

"Meie komandöride andmetel on mõnel rindelõigul, kus me viime läbi rünnakuid, et puhastada territoorium Vene okupantidest, hakanud nad viimasel ajal aktiivselt vangi andma – isegi suurte rühmadena. Meie väed võivad ühe territooriumi puhastamise operatsiooni käigus võtta vangi 30, 40 või isegi 60 Vene sõdurit. Nad on hakanud aktiivselt alistuma - tõstavad käed üles, viskavad relvad maha ja annavad end vangi. Selline on olukord," rääkis Ždanov.

Ta rääkis ka Vene vägede üldisemast murest: "Venelastel on probleeme isikkoosseisuga. Saabus 8500 põhjakorealast, kuid minu arusaamise järgi seadis [Põhja-Korea diktaator] Kim Jong-un [Vene režiimi juhile Vladimir] Putinile ranged tingimused, et neid ei tohi Ukrainasse saata. Nad hakkavad asendama Vene vägesid Venemaa territooriumil.

Jah, nad hakkavad osalema raketisüsteemide meeskondades, kuid meie poolel on juba esimene saavutus: hävitasime piirialadel ühe raketiheiteseadme. See on väga hea algus ning seetõttu tuleb meie mehitamata süsteemide vägedele, kes sellega tegelesid, edu soovida – mida rohkem raketiheiteseadmeid nad rivist välja viivad, seda vähem ballistilisi rakette meie pähe lendab."

Stubb: Ukraina kaitse ballistiliste rakettide vastu on nullilähedane

Ukrainas visiidil viibiv Soome president Alexander Stubb ütles, et Ukraina kaitsevõime Venemaa ballistiliste rakettide vastu on nullilähedane.

Kiievis esmaspäeva õhtul Soome ajakirjanikega rääkinud Stubbi sõnul on Venemaal praegu umbes 600 eri tüüpi ballistilist raketti ja riik suudab igas kuus toota umbes sada uut raketti.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on juba varem esile toonud riigi kitsikust õhutõrje vallas. Venemaa on korduvalt andnud Ukrainale laiaulatuslikke õhulööke.

"Eks sa isegi muutud omal moel selle sõjaolukorra suhtes tuimaks, sest pole päeva, mil seda kuidagi ei käsitletaks," ütles Stubb Kiievis Soome ajakirjandusele antud pressikonverentsil.

"Alati mõtled, kui kaua see veel kestab ja miks me seda arutelu uuesti peame," tõdes Soome riigipea.

Stubb ja Costa evakueeriti Ukrainas õhuhäire tõttu varjendisse

Itaalia uudisteagentuuri Ansa teatel evakueeriti Soome president Alexander Stubb ja Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Antonio Costa esmaspäeva õhtul Ukraina pealinnas Kiievis õhuhäire tõttu varjendisse.

Ansa avaldatud videost on näha, kuidas Stubb, Costa ja teised inimesed rahulikult varjendisse liiguvad.

ALERTE INFO - Une alerte aérienne a été déclenchée ce soir à Kiev, contraignant plusieurs dirigeants européens présents dans la capitale à rejoindre un abri.

António Costa, président du Conseil européen, et Alexander Stubb, président de la Finlande, ont été évacués,… pic.twitter.com/TGzceDleeR

— Jon De Lorraine (@jon_delorraine) August 24, 2026

Stubb osales varem päeval niinimetatud tahtekoalitsiooni kohtumisel.

"Meie ühine seisukoht on selge, et toetust Ukrainale jätkatakse ja survet Venemaale hoitakse üleval. Eesmärgiga liikuda kestva rahu suunas. Ukraina vajab toetust õhutõrjele ja majanduslikku abi," kirjutas Stubb hilisõhtul sotsiaalmeedias.

Stubb ja tema abikaasa Suzanne Innes-Stubb sõitsid Kiievisse pühapäeval. Esmaspäeval osalesid nad Ukraina iseseisvuspäeva pidustustel.

Briti mees hukkus Ukrainas Venemaa poolel võideldes

Ühendkuningriigist pärit mees hukkus juunis Ida-Ukrainas lahingus, millega sai ilmselt esimeseks britiks, kes on surnud Vene vägede poolel võideldes, selgus esmaspäeval avaldatud informatsioonist, mida vahendas ajaleht The Kyiv Independent.

Ajalehe Yorkshire Post andmetel lahkus 33-aastane kalur Bradley Townsend Ühendkuningriigist kaks kuud enne oma surma ja ütles perele, et sõidab Rumeeniasse. Enne Venemaa sõjaväkke astumist polnud mehel mingit sõjalist väljaõpet ega kogemust.

Teadete kohaselt hukkus Townsend 10. juunil FPV-drooni rünnakus Donetski oblastis asuva Lõmani linna lähistel.

Ühendkuningriigi välisministeerium kinnitas, et on teadlik informatsioonist Briti kodaniku hukkumise kohta Ukrainas ja on lahkunu perekonnaga ühenduses.

"Tulin siia mõttega, et ma ilmselt ei saa enam koju minna. Mind kindlasti kiusataks taga, kui ma tagasi läheksin. Ma pole siin enesetapumissioonil, kuid mõistan, et nii võib juhtuda. See oli minu enda otsus, mind ei sunnitud millekski," seisis mehe enda sotsiaalmeediasse postitatud videos.

Venemaa täiemahulises sõjas on Ukraina poolel võideldes hukkunud mitmeid Suurbritannia kodanikke, kuid Townsendi surm on esimene kord, mil Ühendkuningriigi kodanik hukkub Venemaa okupatsioonivägede poolel võideldes.

Ühendkuningriik sai ligipääsu Ukraina sõjalisele AI-tehnoloogiale

Ukraina ja Ühendkuningriik allkirjastasid esmaspäeval tehisintellekti (AI) alase kokkuleppe, mille kohaselt ühendavad kaks riiki jõud uute sõjaliste võimete ja tulevikutehnoloogiate arendamiseks tehisintellekti baasil.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Briti peaministri Andy Burnhami Kiievis sõlmitud lepinguga saab Ühendkuningriigist esimene rahvusvaheline partner, kellele avatakse juurdepääs Ukraina kaitseministeeriumi poolt loodud tehisintellekti platvormile Avengers AI Labs, mis võimaldab kahel riigil kiirendada lahinguvälja kujundamiseks mõeldud tehisintellekti tööriistade arendamist.

Samas Ukrainal avaneb võimalus saada toetust maailma juhtivatelt ülikoolidelt, teadlastelt ja tehnoloogiaettevõtetelt, samuti maailma suuruselt kolmandalt tehisintellekti ökosüsteemilt.

"Ühendades Ukraina lahinguvälja andmed Suurbritannia ekspertiisiga kiirendame võimete arendamist, mis mitte ainult ei tugevda meie riiklikku julgeolekut, vaid kaitsevad paremini meie kriitilist taristut ja majanduskasvu igas riigi piirkonnas," teatas Ühendkuningriigi valitsus.

Platvorm pakub tehisintellekti mudelite treenimiseks reaalse maailma andmeid ja teadmisi, mis on kogutud tuhandete päevakaamerate ja infrapunaandurite poolt kogu Ukraina lahinguväljal.

Need andurid ja kaamerad jäädvustavad miljoneid objekte, mille hulgas tanke, suurtükiväge, õhutõrjesüsteeme, jalaväge ja õhusihtmärke ning edastavad andmed platvormile Avengers AI Labs uute tehisintellekti mudelite treenimiseks.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1230 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 479 300 (+1230);

- tankid 12 293 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 25 220 (+9);

- suurtükisüsteemid 48 567 (+48);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2058 (+2)

- õhutõrjesüsteemid 1587 (+1);

- lennukid 440 (+0) ;

- kopterid 354 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid  2378 (+10);

- operatiivtaktikalised droonid 479 882 (+1555);

- tiibraketid 5052 (+0);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 139 221 (+448);

- eritehnika  4582 (+7).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.