Oluline Venemaa-Ukraina sõjas esmaspäeval, 16. märtsil kell 18.44:

- Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais;

- Moskva linnapea teatas aasta suurima Ukraina droonirünnaku tõrjumisest;

- Venemaa korraldas harukordse päevase droonirünnaku Kiievile;

- Venemaa teatas 38 Moskva suunas lennanud drooni hävitamisest;

- Zelenski sõnul on Venemaa survestamine ainus tee sõja lõpetamiseks;

- FT: Venemaa tõrjub Euroopa soovi osaleda Ukraina rahukõnelustel;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 760 sõdurit.

Briti kaitseminister: Zelenski külastab teisipäeval Ühendkuningriiki

Ühendkuningriik võtab teisipäeval vastu Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski, ütles Briti kaitseminister John Healey esmaspäeval parlamendile.

"Meie vankumatu otsus seista Ukraina kõrval püsib ning me võtame president Zelenski homme siin riigis vastu," ütles Healey

Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais

Ukraina korraldas ööl vastu esmaspäeva õhurünnaku Venemaal Krasnodari krais asuvale Labinski naftahoidlale, mis süttis põlema.

"Labinski tööstustsoonis asuvas naftahoidlas puhkes droonirünnaku tagajärjel tulekahju," teatas Krasnodari krai päästeteenistus sotsiaalmeedias.

Uudistekanal Exilenova Plus teatas samuti kohalikele elanikele viidates, et Ukraina droonid ründasid 16. märtsi öösel Krasnodari krais Labinskis asuvat Venemaa naftahoidlat, süüdates selle põlema.

More from labinsk pic.twitter.com/celS3XeVFI

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) March 16, 2026

Esialgsetel andmetel ohvreid pole.

Enne teadet tabamusest Labinskis oli Vene kaitseministeerium väitnud, et tulistas 15. märtsi õhtul Venemaa territooriumi kohal alla 28 Ukraina drooni.

BREAKING: Ukrainian drones carried out a strike on an oil depot in Labinsk, Krasnodar Krai, Russia, resulting in a significant fire. pic.twitter.com/u7N3XbZetX

— World Source News (@Worldsource24) March 16, 2026

Labinsk asub umbes 345 kilomeetrit okupeeritud Krimmist kagus ja umbes 500 kilomeetri kaugusel Ukraina kontrolli all olevast territooriumist.

Ukraina ründab regulaarselt sõjalist infrastruktuuri Venemaal ja okupeeritud aladel, et vähendada Moskva võitlusvõimet ajal agressioonisõjas Ukraina vastu.

Kiiev peab naftarajatisi kehtivateks sõjalisteks sihtmärkideks, kuna nende abil rahastab Moskva otseselt oma sõda. Vaid päev varem ründasid Ukraina väed Venemaa Krasnodari krais asuvat Tihhoretski naftapumplat, ööl vastu 14. märtsi ründas aga Ukraina droonidega Afipski naftatöötlemistehast Venemaa Krasnodari krais, põhjustades suure tulekahju, teatas Ukraina peastaap.

Võimud teatasid ka eraldi droonirünnakust Venemaa Krasnodari krais asuvale Port Kavkazi rajatisele, kus sai vigastada kolm inimest ja tehniline laev sai kahjustada pärast seda, kui droonijäänused kukkusid dokikompleksile.

"Mõlemad rajatised on seotud Venemaa sõjaväe varustamisega," teatas Ukraina peastaap avalduses.

Moskva linnapea teatas aasta suurima Ukraina droonirünnaku tõrjumisest

Moskva linnapea teatas esmaspäeval, et Vene õhutõrje tulistas nädalavahetusel alla 250 Ukraina drooni, mis olid teel Venemaa pealinna poole. Moskva meeri väitel oli tegemist aasta suurim rünnakukatsega pealinna vastu.

"Viimase kahe päeva jooksul on õhutõrjeväed hävitanud umbes 250 vaenlase drooni, mis suundusid otse Moskvale või mis tabati Moskvale suundumas teisel kaitseliinil," ütles Moskva linnapea Sergei Sobjanin sotsiaalmeedias.

Mõni tund varem oli Sobjanin väitnud, et õhutõrje hävitas ööl vastu esmaspäeva 38 Moskva suunas lennanud Ukraina drooni.

Sõda Ukrainas ja nüüd ka Iraani sõda on näidanud suhteliselt odavate droonide tõhusust, mis suudavad rünnata kaugeid sihtmärke alates naftataristust kuni suurte asulateni, makstes murdosa hävituslennuki hinnast.

Venemaa on Ukrainat pommitanud suurtükiväe, rakettide ja droonidega, samal ajal kui Ukraina on rünnanud sügaval Venemaa sisemaal sabotaažigruppide ja droonidega, tappes Vene kindraleid ning rünnates naftatöötlemistehaseid ja naftajuhtmeid.

Moskva peamised lennujaamad kehtestasid nädalavahetuse rünnaku ajal lennupiirangud, teatas Venemaa lennundusjärelevalveasutus, kuigi need hiljem tühistati.

Reutersi reporterid ütlesid, et nad kuulsid nädalavahetusel Moskvas ja Moskva oblastis valjusid pauke.

Moskvas – koos ümbritseva Moskva oblastiga – elab umbes 22 miljonit inimest.

Ukrainalt kohe kommentaare ei tulnud.

Venemaa korraldas harukordse päevase droonirünnaku Kiievile

Venemaa korraldas esmaspäeval harukordse päevase droonirünnaku Kiievile.

AFP ajakirjanikud kuulsid Ukraina pealinna kohal plahvatusi, kui õhukaitsejõud tõrjusid rünnakut.

"Droonitükid kukkusid pealinna keskele. Tulekahjusid ega kannatanuid ei ole. Vaenlase rünnak Kiievile jätkub," teatas linnapea Vitali Klõtško sotsiaalmeedias.

Venemaa teatas 38 Moskva suunas lennanud drooni hävitamisest

Vene võimude teatel hävitas õhutõrje ööl vastu esmaspäeva 38 Moskva suunas lennanud Ukraina drooni.

Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas varahommikul kaheksa pealinna rünnata üritanud drooni hävitamisest, millega tõusis esmaspäeval tõrjutud droonide koguarv 38-ni. Varem olid võimud teatanud esmaspäeval, et hävitasid 30 Moskvale lähenenud ründedrooni.

Droonirusude allakukkumispaigas töötavad päästeteenistuse meeskonnad ninga emtlike andmete kohaselt ükski inimene viga ei ole saanud.

Pühapäeval teatasid Venemaa võimud 56 pealinna suunas lennanud drooni hävitamisest.

Samal ajal levivad sotsiaalmeedias fotod Moskvas nähtud õhutõrjemeeskondadest, mida kasutatakse lähenevate droonide allatulistamiseks.

Kremlin under threat? Mobile fire groups spotted in central Moscow

Pickup trucks with machine guns and soldiers were seen near the Kremlin — such units are typically used to intercept drones. pic.twitter.com/eq0czLwaii

— NEXTA (@nexta_tv) March 15, 2026

Zelenski sõnul on Venemaa survestamine ainus tee sõja lõpetamiseks

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin ei kavatse sõda lõpetada, kuni teda selleks ei sunnita, ütöes Ukraina president Volodõmõr Zelenski

Zelenskõi rääkis pühapäeval avaldatud intervjuus telekanalile CNN, et Venemaa oli varem loonud vaid näilise valmisoleku dialoogiks, sest kartis, et USA presidendi Donald Trumpi administratsioon võib hakata otsustavalt tegutsema.

"Putin pole kunagi tahtnud sõda peatada. Nad kartsid president Trumpi samme ja USA survet. Seetõttu mängisid nad mängu, et soovivad väidetavalt läbirääkimisi," seletas Zelenski.

Ukraina presidendi hinnangul peab USA peab Kremli juhile rohkem survet avaldama.

"Vastasel juhul ta läbi ei räägi. Putin tahab meile vaid ultimaatumeid esitada,  et me viiksime väed omaenda territooriumilt välja. Kuid ta ei peatu seal. Sellest talle ei piisa," rõhutas Ukraina president.

Zelenski märkis, et olukord Iraanis aitab Kremli juhil jätkata sõda Ukraina vastu.

"Lähis-Ida konflikt võimaldab Venemaa diktaatoril Vladimir Putinil teenida miljardeid dollareid," ütles Ukraina riigipea.

"Loomulikult toob olukord Iraanis Kremlile rohkem raha sisse. Sanktsioonide leevendamise protsess ja uus sanktsioonipoliitika aitavad Putinit ka isiklikult. Seetõttu annab see Putinile enesekindlust, et ta saab sõda jätkata," selgitas Ukraina liider.

"Meie luure andmetel seisis Venemaa ainuüksi 2026. aastal silmitsi enam kui 100 miljardi dollari suuruse puudujäägiga, mis tulenes nii USA ja Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonidest ja ka meie rünnakutest Venemaa energiataristu pihta," lisas president.

Kuid pelgalt kahe nädala pikkuse sõjaga Iraanis teenis Venemaa tänu naftahindade hüppelisele tõusule umbes 10 miljardit dollarit.

"See on tõeliselt ohtlik. See annab Putinile rohkem enesekindlust, et ta saab sõda jätkata," rõhutas Zelenski.

Presidendi sõnul palub Ukraina Ameerika partneritel otsustada kolmepoolse kohtumise uue kuupäeva üle.

"Oleme alati seda formaati toetanud ning toetanud president Trumpi ja tema meeskonda. Kuid nüüd lükkas Ameerika pool kohtumise Iraani tõttu edasi. Kui me tõesti tahame sõda peatada, siis peame kohtuma – tehniliste rühmade ja juhtide tasandil. Vaja on rohkem survet. Kui seda ei juhtu, siis ei jõua me rahule lähemale," lisas Ukraina riigipea.

FT: Venemaa tõrjub Euroopa soovi osaleda Ukraina rahukõnelustel

Venemaa on tagasi lükanud Euroopa riikide katsed saada Ukraina rahuläbirääkimistel suurem roll, teatas väljaanne Financial Times viitega pädevatele Euroopa diplomaatidele.

Euroopa püüdlused saada kohta läbirääkimislaua taga lükati tagasi pärast seda, kui Prantsusmaa kõrged ametnikud käisid veebruaris Moskvas ja kohtusid seal Venerežiimi juhi Vladimir Putini välisnõuniku Juri Ušakoviga, vahendas väljaanne Thr Kyiv Independent FT pühapäevast artiklit.

Financial Timesi andmetel kutsusid Prantsuse presidendi riikliku julgeoleku nõunik Emmanuel Bonne ja nõunik Bertrand Buchwalter Venemaa pealinnas toimunud läbirääkimistel Moskvat üles aktsepteerima Ukraina Euroopa-partnerite suuremat rolli.

Üks Euroopa kõrgem diplomaat kirjeldas Ušakovi vastust otsekoheselt, öeldes, et see oli sisuliselt: "Vabandust, aga ei, tegelikult me ei taha."

Ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov lükkas Euroopa sekkumise ümber, öeldes FT-le, et eurooplased ei taha rahuprotsessile kaasa aidata ja väites, et kui Prantsuse delegatsioon Moskvat külastas, ei toonud see kaasa mingeid positiivseid signaale.

"Kahjuks kulutavad eurooplased kõik oma jõupingutused ukrainlaste veenmisele sõda jätkama," ütles Peskov. "Oleme veendunud, et eurooplased teevad oma tuleviku seisukohast vea."

Samal ajal kaotavad USA juhitud Ukraina ja Venemaa rahuläbirääkimised hoogu, kuna Washingtoni tähelepanu on kandunud Lähis-Ida konfliktile, märkis FT.

Artikli kohaselt on USA ja Iisraeli sõda Iraani vastu Washingtoni poliitilise tähelepanu Ukrainast eemale juhtinud. Samal ajal on tõusnud ülemaailmsed naftahinnad ja USA otsus leevendada Venemaa naftaostule kehtestatud piiranguid on andnud Moskvale lisatulu.

Üks kõrgem Euroopa ametnik ütles FT-le, et Ukraina ja Venemaa ametnike vahelised läbirääkimised, mida vahendab USA, on nüüd tõeliselt ohutsoonis, samas kui teine ​​diplomaat hoiatas, et Lähis-Ida kriis on poliitilise tähelepanu Ukrainast tugevalt ümber suunanud. Kiievi, Moskva ja Washingtoni vaheliste kolmepoolsete kõneluste viimane voor toimus Genfis 17.–18. veebruaril, samas kui 5. märtsiks Abu Dhabis kavandatud kohtumine lükati pärast USA ja Iisraeli rünnakuid Iraanile edasi ning seda pole veel uut aega määratud.

Euroopa ametnikud hoiatasid ka, et USA relvatarned Euroopasse – eriti õhutõrjesüsteemid – võivad edasi lükkuda, kuna Washington seab prioriteediks sõjalised ressursid Lähis-Idas. EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas ütles, et Ukraina ja USA Lähis-Idapartnerite vahel on nüüd konkurents samade varade pärast.

Peskov tunnistas, et kõnelustel on tõepoolest tekkinud paus, kuna USA keskendub teistele prioriteetidele.

Vaatamata Euroopa juhtide diplomaatilistele pingutustele hoida Ukrainat rahvusvahelises tegevuskavas, on ametnikud endiselt skeptilised, et läbirääkimised õnnestuvad ilma Kremlile avaldatava suurema surveta.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 760 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 279 170 (võrdlus eelmise päevaga +760);

- tankid 11 781 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 24 215 (+2);

- suurtükisüsteemid 38 457 (+19);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1687 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1333 (+1);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 349 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 181 153 (+1883);

- tiibraketid 4468 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+1);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 83 624 (+111);

- eritehnika 4091 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.