Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 11. juunil kell 20.10:

- Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Krasnodari krais;

- Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak;

- Kuibõševi naftatöötlemistehas suleti pärast droonirünnakut;

- Zelenski: Ukraina kaugmaameetmete plaani viiakse ellu kavakohaselt ;

- Ukraina on tagasi toonud rohkem sõjavange, kui jäänud Vene vangistusse;

- Venemaa õhurünnakus Pavlohradile sai vigastada 12 inimest;

- Enamik eurooplasi peab Ukrainat liitlaseks või vajalikuks partneriks;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1310 sõdurit.

Ukraina droonivägede ülem: meie eesmärk on isoleerida okupeeritud Krimm Venemaast

Ukraina mehitamata süsteemide vägede ülem Robert Brovdi alias Madjar ütles uudisteagentuurile Reuters, et  Ukraina eesmärk on lähiajal isoleerida okupeeritud Krimm Venemaast. 

"Me isoleerime Krimmi lähitulevikus," ütles Brovdi Reutersile rindejoone lähedal asuvast juhtimispunktist. 

Brovdi sõnul on Ukraina rünnakute tõttu Venemaad Krimmiga ühendaval maanteel R-280 sõjaliste veoste liiklus viimase kahe nädala jooksul vähenenud 71 protsendi võrra. Tema hinnangul võib Ukraina saavutada selle maantee üle sisulise kontrolli juba järgmise kuu jooksul.

Moskva: Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia suursaadikud saabusid kohtumisele Venemaa välisministeeriumisse

Venemaa välisministeerium teatas, et Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia suursaadikud saabusid neljapäeval kohtumisele Venemaa välisministeeriumisse. Ministeerium ei täpsustanud kohtumise põhjust ega avaldanud muid üksikasju.

Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia juhid (E3) kohtusid eelmisel pühapäeval  Londonis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, kus nad ütlesid, et toetavad tema üleskutset relvarahule. Juhid leppisid toona kokku, et Venemaa ja Ukraina vägede praegune kontaktjoon peaks olema läbirääkimiste lähtepunkt. Samuti peab Ukraina saama õiguslikult siduvad julgeolekugarantiid, vahendas Reuters. 

Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Krasnodari krais

"Severski rajoonis tõrjutakse droonirünnakut. Droonitükke kukkus alla Afipski külas. Selle tagajärjel puhkes naftatöötlemistehases tulekahju," seisis kohaliku operatiivstaabi väljastatud teates, mida vahendas Vene uudisteagentuur Interfax.

Ukraina meediakanal RBK-Ukraina märkis samas, et vaatamata piirkonnas väljakuulutatud drooniohule, spekuleerivad kohalikud sotsiaalmeedias, et tegemist oli raketirünnakuga.

Pealtnägijate videotes on kuulda sireene ja näha plahvatusi, millele järgneb tulekahju. Lisaks tugevale sähvatusele on videotes näha ka musti suitsupilvi, mis on tõenäoliselt põhjustatud põlevatest naftamahutitest.

Afipski naftatöötlemistehas on ka varem Ukraina õhurünnakute alla langenud. Meedia teatel tabasid tehast Ukraina droonid ja raketid eelmise aasta novembris ja detsembris, samuti 2026. aasta märtsis.

Afipsky, Krasnodar Krai, was attacked. Local residents are reporting a fire at the Afipsky Oil Refinery. pic.twitter.com/gZRhRIdrQH

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) June 10, 2026

Afipski naftatöötlemistehas on üks Venemaa suurimaid naftatöötlemistehaseid, mis asub Afipski külas Krasnodari krais, umbes 20 km kaugusel Krasnodarist.

Rafineerimistehas kuulub Safmar Gruppi, mille omanik on Vene ärimees Mihhail Gutseriev. Tehas töötleb aastas umbes 6,25 miljonit tonni naftat ja toodab bensiini, diislikütust, kütteõli ja muid naftasaadusi. Seetõttu on see oluline Venemaa majanduse kütusevarustuse ja sõjaväe logistika jaoks. Rafineerimistehas on ka Lõuna-Venemaa naftatöötlemise taristu võtmeelement.

RBK-Ukraina märkis, et võimalikest droonirünnakutest mujal Venemaal andis tunnistust ka Moskva linnapea Sergei Sobjanini teade õhusihtmärkide allatulistamise kohta ning samuti on teatatud droonirünnakutest okupeeritud Krimmis, mis väidetavalt põhjustasid tulekahju Simferoopolis.

Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak

Okupeeritud Krimmi poolsaart tabas ööl vastu neljapäeva laiaulatuslik Ukraina õhurünnak, milles said ilmselt pihta mitmed Vene sõjaväega seotud objektid, aga ka poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad, selgus kohalike elanike ja sõjasündmusi kajastavate kanalite postitustest sotsiaalmeedias.

Ukraina-meelne Telegrami kanal Crimean Wind teatas, et mandripoolses Krimmi põhjaosas Armjanskis tabas õhurünnak silda. Samuti teatati Krasnoperekopski lähistel asuva silla pihtasaamisest. "Paistab, et poolsaart mandriga ühendavatel maanteedel pole enam ühtegi tervet silda alles," kirjutas kanal.

According to information circulating online, a bridge in Armyansk at the northern entrance to Crimea was struck.

The Armyansk Bridge, which crosses the North Crimean Canal, reportedly sustained damage, while several trucks caught fire following the attack. The canal has… https://t.co/DeJPrRUkzW pic.twitter.com/iljap1Lpt1

— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) June 11, 2026

Kaugemal lõunas teatati plahvatustest Sevastoopolis. Kohalikud elanikud teatasid rakettide väljalaskmisest Fiolenti neemelt ja mitmest plahvatusest üle linna.
Kanali andmetel teatati kahest tabamusest Komõšova ja Kozatša lahe lähistel, millele järgnes veel neli kuni viis rünnakut. Teine kinnitatud tabamus puudutas sõjaväeobjekti Striletska lahes.

Pealtnägijad teatasid ka Omega lahe kohal tõusvast suitsust ja Striletska lahe piirkonnas puhkenud suurest tulekahjust.

Crimen Wind märkis, et lahe rannikul asuva kohaliku kadettide kooli ja mereväeakadeemia territooriumil on paigutatud õhutõrjesüsteemid. Lahe idakaldal asuvad ka Venemaa Musta mere laevastiku rajatised. Kanal viitas, et need sõjaväerajatised võisid olla kavandatud sihtmärkide hulgas.

Plahvatustest teatati ka Simferoopolis, kuigi kahju või sihtmärkide kohta polnud üksikasjad kohe kättesaadavad.

Kyiv Independent ei saanud avaldamise ajal teateid kinnitada.

Kuibõševi naftatöötlemistehas suleti pärast droonirünnakut

Venemaal Samaara oblastis asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas lõpetas nafta rafineerimise pärast ööl vastu kolmapäeva seda tabanud droonirünnakut, teatas uudisteagentuur Reuters viitega kahele nafta- ja gaasitööstuse teemadega kursis olevale allikale.

Agentuuri andmetel suleti tehase mõlemad toornafta destilleerimisüksused pärast rünnakut ja sellele järgnenud tulekahjusid. Mõlema rafineerimistehase tootmisvõimsus on umbes 10 000 tonni ehk 73 000 barrelit päevas. Kuibõševi rafineerimistehas kuulub Rosnefti Samaara rafineerimistehaste gruppi, kuhu kuuluvad ka Novokuibõševski ja Sõzrani rafineerimistehased.

Agentuuri allikate kohaselt on Sõzrani rafineerimistehas pärast eelmist droonirünnakut alates 21. maist suletud ning Novokuibõševski rafineerimistehas on pärast aprillirünnakut töötanud vähendatud võimsusega.

2024. aastal töötles Kuibõševi rafineerimistehas 4,7 miljonit tonni naftat (umbes 94 400 barrelit päevas), tootes 800 000 tonni bensiini, 1,4 miljonit tonni diislikütust ja 1,3 miljonit tonni kütteõli.

Ajaleht The Wall Street Journali andmetel hakkavad mõned Venemaa sõja toetajad ja niinimetatud eliidi liikmed tunnistama, et Kreml ei ole ole suutnud oma eesmärke Ukrainas saavutada ja riskib lüüasaamisega. Ukraina droonirünnakud logistikale, kütuseinfrastruktuurile ja sõjaväeobjektidele Venemaa liinide taga süvendavad Venemaal arutelu nende vahel, kes pooldavad sõja lõpetamist, ja nende vahel, kes pooldavad edasist eskaleerimist, märkis infot vahendanud Ukraina väljaanne LIGA.net.

Zelenski: Ukraina kaugmaameetmete plaani viiakse ellu kavakohaselt

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ja kindralstaabi ülem Andri Hnatov andsid kolmapäeval president Volodõmõr Zelenskile ülevaate olukorrast rindejoone võtmelõikudel.

"Ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ja kindralstaabi ülem Andri Hnatovi tegid ettekanded olukorrast rindel ning peamistest operatiivsuundadest. Loomulikult arutasime üksikasjalikult ka praegu läbiviidavaid kesk- ja kaugmaarünnakuid. Meie Ukraina kaugmaameetmete plaani viiakse ellu täpselt kavakohaselt," rääkis riigipea oma igaõhtuses videopöördumises rahva poole.

President tõi muu hulgas välja, et Ukraina raketid Flamingo tabasid sõjatehast Tšeboksarõs, mis asub Ukrainast umbes 900 kilomeetri kaugusel. Samuti märkis Zelenksi ära edukad rünnakud Venemaa naftatööstuse rajatistele ja saavutused Musta mere piirkonnas.

Riigipea tänas Ukraina relvajõude, Ukraina Julgeolekuteenistust (SBU) ja Ukraina luureagentuure saavutatud tulemuste eest.

Ukrinform andmetel kinnitas president Zelenski, et Ukraina raketid FP-5 Flamingo tabasid edukalt Tšeboksarõs asuvat sõjatehast, mis varustab Venemaa armeed droonide ja rakettide komponentidega.

Zelenski rääkis enne seda, et aasta pärast Ukraina mehitamata süsteemide vägede loomist on tabatud peaaegu 40 miljardi dollari väärtuses erinevat tüüpi Venemaa sihtmärke.

Uudistekanali Ukrinformi andmetel kommenteeris riigipea oma määrust, millega kuulutati 11. juuni Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide vägede päevaks.

"Vaid ühe aasta jooksul pärast mehitamata süsteemide väejuhatuse loomist on tabatud erineva taseme Venemaa sihtmärke peaaegu 40 miljardi dollari väärtuses. Kõige tähtsam on see, et need on erinevat tüüpi löögid ja igaüks neist laiendab meie võimekust elusid päästa," ütles riigipea.

Zelenski sõnul on 11. juuni nüüdsest mehitamata süsteemide vägedele austuse ja tänu avaldamise päev.

Ukraina on tagasi toonud rohkem sõjavange, kui jäänud Vene vangistusse

Venemaal vangistuses hoitavate ukrainlastest sõjavangide arv on väiksem, kui nende sõjavangide arv, kelle Ukraina on juba tagasi saanud, teatas kolmapäeval Ukraina parlamendi inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets.

"Venemaa vangistusse jäänud sõjavangide arv on väiksem, kui nende arv, kelle oleme Venemaa vangistusest tagasi toonud," sõnas volinik intervjuus meediakanalile Raadio Vaba Euroopa/Raadio Vabadus.

Lubinets ei avaldanud tavapäraselt Ukraina sõjavangide täpset arvu. Voliniku sõnul ei tea Venemaa pool ka Ukraina vangistuses hoitavate Vene sõjaväelaste täpset arvu.

Ombudsman teatas ühtlasi, et Ukraina teadmata kadunud isikute registri andmetel peetakse okupeeritud aladel teadmata kadunuks 16 000 tsiviilisikut.

Tänase seisuga on Ukraina pool kinnitanud, et Venemaa vangistuses hoitakse 1887 Ukraina tsiviilisikut. Lubinetsi sõnul kinnitati neist 878 isiku staatus Rahvusvahelise Punase Risti Komitee mehhanismide kaudu. Ülejäänud aga tuvastati luure- ja julgeolekuteenistuste abil.

Ukrinformi andmetel on Ukrainal alates märtsist õnnestunud Venemaalt ja okupeeritud aladelt tagasi tuua 60 kodanikku,  sealhulgas puuetega ja raskeid haigusi põdevaid inimesi.

Venemaa õhurünnakus Pavlohradile sai vigastada 12 inimest

Ukrainas Dnipropetrovski oblastis asuvas Pavlohradi linnas sai kolmapäeva õhtul Venemaa õhurünnakus vigastada 12 inimest, kelle seas laps.

Õhulöök tabas muu hulgas mitmekorruselist kortermaja.

"Vaenlase rünnaku tagajärjel Pavlohradile sai viimastel andmetel vigastada 12 inimest. Nende hulgas on 13-aastane poiss ning 43-, 44- ja 79-aastased mehed. Haiglasse viidi ka 75-aastane naine," teatas oblasti sõjaväelise administratsiooni juht Oleksandr Hanža.

Esialgse informatsiooni kohaselt saadeti kõik kannatanud haiglaravile.

Varem avaldas Hanža sündmuskohalt fotosid, millel võis näha purunenud akende ja põlengujälgedega kahjustada saanud kortermaja.

Enamik eurooplasi peab Ukrainat liitlaseks või vajalikuks partneriks

Eurooplased toetavad jätkuvalt Ukraina enesekaitset Venemaa vastu ning Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) uue uuringu kohaselt peab enamik inimesi kogu mandril Ukrainat kas liitlaseks või vajalikuks partneriks.

Euroopa 15 riigis läbiviidud küsitlusest selgus, et vastajad näevad Ukrainat üldiselt riigina, kellega Euroopa peaks tegema strateegilist koostööd.

Üle 30 protsenti kõigist vastanutest nimetas Ukrainat liitlaseks. Kõrgeim toetustase registreeriti Rootsis 52 protsenti ja Taanis 45 protsenti. Ühendkuningriigis pidas Ukrainat liitlaseks 26 protsenti vastanutest. 

Poolas ja Ungaris, kelle kahepoolsetes suhetes Kiieviga on esinenud pingeid, pidas Ukrainat liitlaseks vastavalt 24 protsenti ja 15 protsenti vastanutest.

Üle 30 protsendi küsitletud eurooplastest kirjeldas Ukrainat kui vajalikku partnerit. See seisukoht oli valdav enamikus riikides. Erandiks vaid Rootsi 27 protsenti, Itaalia 29 protsenti, Ungari 28 protsenti ja Bulgaaria 26 protsenti.

Uuringust selgus ka, et eurooplastel on praegu Ukrainast üldiselt soodsam arvamus kui Ameerika Ühendriikidest.

Samas ei tähenda positiivne suhtumine Ukrainasse tingimata toetust otsese sõjalise abi andmisele. Enamik vastanutest oli vastu vägede saatmisele Ukrainasse pärast rahulepingu sõlmimist. Vastuseis vägede paigutamisele oli eriti ilmne kolme peamise Euroopa sõjalise suurriigi puhul ehk Saksamaal 28, Prantsusmaal 23 ja Poolas 30 protsenti.

Toetus rahvusvaheliste rahuvalvevägede paigutamisele Ukrainasse pärast sõda oli suhteliselt piiratud ulatudes Soomes 17 protsendini, Taanis 18 protsendini, nii Hispaanias kui ka Portugalis 15 protsendini ja Ühendkuningriigis 11 protsendini.

Veebiküsitlus viidi läbi 2026. aasta mais täiskasvanute seas 15 Euroopa riigis ehk Austrias, Bulgaarias, Eestis, Hispaanias, Itaalias, Madalmaades, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Šveitsis, Taanis, Ungaris ja Ühendkuningriigis.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1310 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 378 820 (+1310)

- tankid 12 010 (+6)

- jalaväe lahingumasinad  24 727 (+10);

- suurtükisüsteemid  43 787 (+74);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1859 (+2);

- õhutõrjesüsteemid  1416 (+2);

- lennukid 436 (+0);

- kopterid 353 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1628 (+9);

- operatiivtaktikalised droonid 342 651 (+2120);

- tiibraketid 4733 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 105 498 (+326);

- eritehnika 4277 (+10);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.