Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 14. juulil kell 16.10:

- Ukraina on viimase kaheksa päeva jooksul andnud löögi 116 Venemaa laevale;

- Ukraina uputas Venemaa piirivalvelaeva;

- Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast;

- Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu;

- Zelenski: Ukraina vajab sel talvel kaitseks 300 Patrioti raketti;

- Macron: Ukraina soetab 16 lennukit Rafale ja õhutõrjesüsteemid SAMP/T;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1120 sõdurit.

Ukraina on viimase kaheksa päeva jooksul andnud löögi 116 Venemaa laevale

Ukraina jätkab Aasovi merel asuvate Venemaa laevade hävitamist. Möödunud ööl tabati veel 11 laeva. Kokku on saanud pihta 116 laeva.

Another night passes with several Russian ships being set ablaze in the Azov Sea. 11 more ships were targeted and struck last night, making it 116 ships being hit the last 8 days.

What is also noteworthy is that Russians refuse to disperse their ships, probably because they are… pic.twitter.com/y84CJgJxR2

— (((Tendar))) (@Tendar) July 14, 2026

Aasovi meri asub Venemaa, Moskva vägede poolt okupeeritud Lõuna-Ukraina ja Venemaa annekteeritud Krimmi vahel. See on oluline eksporditee põllumajandussaadustele ning Krimmi varustamiseks. 

See on oluline eksporditee põllumajandussaadustele, sealhulgas okupeeritud Ukrainast pärit teraviljale, mis on Kiievi sõnul varastatud, ning Krimmi varustamiseks. 

Rünnakud merel toimuvad ajal, mil Ukraina on massiliselt intensiivistanud kaugründedroonide rünnakuid sügavale Venemaale.

"Praegu töötatakse koostöös asjaomaste ametkondade ja äriringkondadega välja alternatiivseid laevateid," teatas Venemaa põllumajandusministeerium avalduses.

Ukraina uputas Venemaa piirivalvelaeva

Ukraina sõjavägi hävitas Novorossiiski lähedal Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) piirivalvelaeva Izumrud, vahendas väljaanne RBK-Ukraina teisipäeval Ukraina mereväe teadet.

Vaenlase 2. järgu patrull-laeva tabati edukalt mehitamata meresüsteemiga Sargan-3000. Löögi tagajärjel vajus Vene alus põhja. Ukraina mereväe andmeil on laeva meeskonna hulgas nii hukkunuid kui ka haavatuid.

Izumrud osales 25. novembril 2018 otseselt rünnakus Ukraina mereväe laevade vastu Kertši väina piirkonnas.

See lasti vette 2014. aastal. Laeva pikkus oli 62,5 meetrit, veeväljasurve kuni 750 tonni ning sellel on kopterite maandumisplats. Piirivalvelaeva maksimaalne kiirus ulatus 27 sõlmeni.

Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast

Ukraina ründas ööl vastu teisipäeva Gazpromi naftatöötlemistehast Venemaal Baškortostanis, kirjutab The Kyiv Independent.

Rafineerimistehas asub Salavati linnas umbes 1400 kilomeetri kaugusel Ukraina rindejoonest.

Pealtnägijad teatasid plahvatusteseeriast ning sotsiaalmeedias jagatud videotes on näha tehase kohal tõusvaid tumedaid suitsupilvi.

The refinery in Salavat, Bashkortostan, currently Russia has been struck by several long-range drones and is burning at multiple locations. pic.twitter.com/mAlFO200gS

— (((Tendar))) (@Tendar) July 14, 2026

Gazpromile kuuluv tehas on üks Venemaa suurimaid naftakeemiakomplekse.

Moscow Timesi andmetel töötles rajatis 2024. aastal 7,2 miljonit tonni nafta toorainet, mis moodustas 2,7 protsenti Venemaa rafineerimismahust. See oli viimane rafineerimistehas, mis oli sel aastal Ukraina rünnakutest puutumata jäänud.

Sotsiaalmeediakanalid teatasid veel, et droonirünnaku tõttu läks põlema veel ka  Krasnodari krais asuv Afipski naftatöötlemistehas. 

Afipski naftatöötlemistehas on üks Venemaa suurimaid naftatöötlemistehaseid. See on ka varem Ukraina õhurünnakute alla langenud. 

Tehas töötleb aastas umbes 6,25 miljonit tonni naftat ja toodab bensiini, diislikütust, kütteõli ja muid naftasaadusi. Seetõttu on see oluline Venemaa majanduse kütusevarustuse ja sõjaväe logistika jaoks. Rafineerimistehas on ka Lõuna-Venemaa naftatöötlemise taristu võtmeelement. 

Sotsiaalmeediakanalid teatasid veel, et Lõuna-Venemaal sai tabamuse ka Gelendžiki sadamapiirkond.

Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu

Väljaanne Ukrainska Pravda vahendab, et ajutiselt okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Venemaa laskemoonaladu.

Sotsiaalmeedias levivad ka videolõigud, mis näitavad laskemoonalao plahvatust. Sotsiaalmeediakanalite teatel toimusid plahvatused ka mujal okupeeritud aladel.

/3. Detonating Russian ammunition in Donetsk pic.twitter.com/6JNctio2Sk

— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) July 13, 2026

Ukraina jätkab ka okupeeritud Krimmis asuvate sihtmärkide ründamist. Ukraina eruohvitser, kes sotsiaalmeedias võtab sõna Tatarigami konto alt, kirjutas hiljuti, et olukord Krimmis on muutumas üha kriitilisemaks. 

Kohalikud elanikud kurdavad üha sagedamini vee-, elektri- ja autokütusepuuduse üle. Mõned kurdavad ka autokütuse kõrge hinna üle, teised aga räägivad, et on elanud juba ligi nädala elektrita.

Zelenski: Ukraina vajab sel talvel kaitseks 300 Patrioti raketti

Üks peamisi viise Ukraina üldise positsiooni tugevdamiseks peaks olema talvine õhutõrje raketipakett, mis peaks sisaldama 100 raketti süsteemidele Patriot kuus ehk kokku 300 raketti talveks, vahendas esmaspäeval uudistekanal Ukrinform.

President Volodõmõr Zelenski rõhutas, et järgmiseks talveks tuleb hakata valmistuma juba praegu. Riigipea kinnitas, et tehakse kõikvõimalikke jõupingutusi survestamaks Venemaad diplomaatilisele lahendusele.

Zelenski sõnul peaks üks peamisi viise Ukraina üldise positsiooni tugevdamiseks olema talvine õhutõrjerakettide pakett.

"Kui meil on talveks piisav kaitse, siis on Venemaal oluliselt vähem põhjusi sõda talveni venitada. Oleme arvutanud, et see pakett peaks sisaldama 100 Patrioti raketti kuus ehk 300 raketti talveks," teatas Zelenski.

Macron: Ukraina soetab 16 lennukit Rafale ja õhutõrjesüsteemid SAMP/T

President Emmanuel Macron teatas esmaspäeval, et Prantsusmaa ja Ukraina leppisid kokku teekaardis, mille kohaselt Kiiev soetab 16 hävitajat Rafale, millest esimesed peaksid tõusma taevasse aastatel 2028–2029, edastasid uudistekanalid AFP ja Ukrinform.

"Ukraina õhutõrje tugevdamiseks soetab Kiiev ka esimese partii uue põlvkonna SAMP/T patareisid, mis täiendavad süsteeme, mis on plaanis koos rakettidega kohale toimetada lähinädalatel," lisas Macron Pariisis toimunud Ukraina liitlaste kohtumise järgsel pressikonverentsil.

Riigipea sõnul on Prantsusmaa ja Ukraina leppinud kokku Ukraina sõjaväelennunduse moderniseerimises. Prantsusmaa president teatas ka radarite ja lisarakettide üleandmisest Ukrainale.

Lisaks kavatseb Pariis laiendada veelgi edasist koostööd Ukrainaga õhutõrjesüsteemide tootmise valdkonnas.

Ukrainale antakse ka litsentsid rakettide Aster ja SCALP tootmiseks.

"Täna arutasime meetmeid, mis saavad aidata kohe praegu. Tahan tänada Prantsusmaad valmisoleku eest toetada Ukrainat täiendavate õhutõrjesüsteemidega juba sel aastal. Tänan sind, Emmanuel, isiklikult sinu valmisoleku eest anda litsentse. See on märkimisväärne samm edasi. Litsentsidest süsteemidele Aster ja SCALP on suur abi. Need on olulised otsused," rääkis Zelenski.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1120 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 421 810 (+1120);

- tankid 12 131 (+6);

- jalaväe lahingumasinad  24 932 (+1);

- suurtükisüsteemid 45 911 (+46);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1931 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1491 (+2);

- lennukid 437 (+0);

- kopterid 353 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1905 (+11);

- operatiivtaktikalised droonid 407 201 (+1508);

- tiibraketid 4899 (+3);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 119 862 (+330);

- eritehnika 4416 (+5);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.