Saab on juba pikka aega tegelenud mehitamata õhusõiduki arendamisega, mis hakkaks tulevikus tegutsema koostöös mehitatud lennukisüsteemidega, nagu mehitatud hävitajad JAS Gripen, ning droonidega.

Nüüd esitleti Rootsi relvajõudude 100. aastapäevale pühendatud lennupäevadel Malmeni lennuväljal mehitamata süsteemi mudelit, mille tähis on A3-001, vahendas väljaanne Sweden Herald.

"Oleme praegu intensiivses arendusfaasis, kus uurime koos Rootsiga tehnoloogiaid, mis loovad aluse järgmise põlvkonna lahingulennukisüsteemidele," ütles Saabi äriüksuse juht Peter Nilsson pressiteates. "Selle töö raames kavatseme hiljemalt 2030. aastal lennutada hävituslennuki omadustega mehitamata demonstratsioonlennukeid, aidates samal ajal Rootsil hinnata oma tulevikuvõimalusi," lisas Nilsson.

Vargtehnoloogiat kasutav droon on mõeldud kõrge riskiga missioonideks, sealhulgas elektrooniliseks sõjapidamiseks, vastase õhutõrje mahasurumiseks ning täppislöökide andmiseks tugevalt kaitstud piirkondades.

Beautiful innovation pic.twitter.com/oBt3UQz2fR

— Arda (@Arda_swe81) August 22, 2026

Väljaande TWZ andmetel, mille ajakirjanikud osalesid Nilssoni briifingul, tutvustas Saab ka oma Autonomous Collaborative Platformi (ACP) programmi tegevuskava. Nilssoni sõnul on ACP osa laiemast Rootsi KFS-projektist – Koncept för Framtida Stridsflygplan ehk "tulevase hävituslennuki kontseptsioon", vahendas sõjandusväljaanne Militarnyi.com

See märkis, et A3-l on palju ühiseid jooni varasema kontseptsiooniga, mida Saab esitles esmakordselt 2024. aastal. Sellel on säilinud sabata vargkonfiguratsioon, mis jätab lennukisse märkimisväärselt ruumi kütuse ja relvastuse jaoks.

Lisaks kavandatavale A3-le töötab Saab juba A1 ja A2 mehitamata tehnoloogia-demonstratsioonlennukite kallal, mille arendamist rahastab Rootsi kaitseministeerium.

A1 peaks tegema esimese lennu järgmise 15 kuu jooksul. Droon kasutab GE Aerospace'i F414 mootorit, mida kasutatakse ka Saabi mehitatud hävituslennukitel Gripen E/F, ning see on kavandatud saavutama ülehelikiiruse.

Droonil on sisemine relvaruum, kuid sellest ei tehta katseid laskemoona väljalaskmise või väljatulistamisega, sest A1 peamine eesmärk on näidata Saabi võimet ehitada ja lennutada vargtehnoloogiaga mehitamata õhusõidukit.

Järgmine katselennuk A2 saab samuti sisemise relvaruumi ning seda kasutatakse tõenäoliselt relvade kasutamise katsetamiseks.

A2-l katsetatakse ka muid kõrgtehnoloogilisi lahendusi, sealhulgas uusi materjale ja sensoreid. Ka A2 saab jõuallikaks F414 mootori.

Saabi leping hõlmab A1 ja A2 demonstratsioonlennukite arendamist kuni 2030. aastani. Praegu ei ole ettevõttel aga ACP programmi jaoks lepingut, mis võimaldaks arendust jätkata A3 seeriatootmiseni.

"Oleme väljendanud seisukohta, et see oleks Gripen E-le suurepärane täiendus, kuid praegu puudub selleks veel otsus või konkreetne kohustus," ütles Nilsson.

Saabi hinnangul võiks A3 esimese lennu teha 2030. aastate alguses ja saavutada esmase operatiivvõimekuse kümnendi keskpaigas, kui Rootsi relvajõud projekti toetavad.

Ettevõtte hinnangul oleks ACP süsteemi elutsükli maksumus ligikaudu kolmandik Gripeni omast.