Meediakanal Dialog.ua vahendas Venemaa võimuladviku, eriti julgeolekuteenistuste, ametnike ja oligarhide võrgustike kohta käiva siseinfo avaldamisele keskendunud sotsiaalmeediakontosid VTšK-OGPU (v.k. ВЧК-ОГПУ) ja Rucriminal.info, mille andmeil ei õnnestunud Rotenbergil mitte ainult Putini ebasoosingust välja tulla, vaid ta suutis ka kujundada Putini suhtumise radikaalselt ümber nende suhtes, kes olid oligarhi vastu suunatud rünnakute taga. Rotenberg tunneb Putinit juba noorusest, olles temaga koos judot harrastanud ning pärast Putini võimule saamist rikastus kiiresti tänu ehituslepingutele, mis tema ettevõtted riigilt said.

"Putin alustas kõigi Rotenbergit rünnanud inimeste puhastamist. Oma ametikohast jäi ilma Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) majandusjulgeolekuteenistuse juht Sergei Alpatov, sarnast otsust oodatakse ka FSB T-osakonna juhi Nikolai Babakovi suhtes, kes määrati sellele ametikohale alles hiljuti ning mitmete teiste FSB tippjuhtide suhtes, kes said ametisse Alpatovi soovitusel," seisab artiklis.

Selle kohaselt olevat Rotenbergi positsioon viimastel aastatel märkimisväärselt halvenenud ning selle põhjusteks olid finantsprobleemid, riigieelarvelise rahastamise vähenemine ning Kremli rahulolematust, millele järgnes jõustruktuuride surve.

Mitut ärimehe lähikonnast pärit inimest tabasid kriminaalasjad. Nende hulgas nimetatakse Konstantin Mahhovit, kes vahistati. Samuti seostab allikas Rotenbergile avaldatud survega teatud ringkondades hüüdnime Antikvar all tuntud Ilja Traberi kinnipidamist.

Nendes sündmustes mängis peamist rolli Alpatovi juhitud FSB majandusjulgeolekuteenistus ning selle koosseisu kuuluvad allüksused.

Olukord muutus aga pärast seda, kui niinimetatud ihukaitsjate klanni esindajad suutsid Putinit veenda, et Rotenbergi ja tema lähikonna kohta esitatud teave võis olla moonutatud.

Venemaa juhile esitati versioon, mille kohaselt olid eespool nimetatud tegevused muu hulgas peaaegu katse tema enda positsioone nõrgestada.

"Ihukaitsjate klann suutis Putinit veenda, et kõik see, millest talle Rotenbergi ja Traberiga seoses ette kanti, oli valeinformatsioon, mille eesmärk oli neile inimestele hoop anda ja peaaegu nõrgestada ka tema enda positsioone. Edasiste sündmuste põhjal otsustades uskus ta seda," seisab materjalis.

Allikad märkisid, et pärast seda muutus olukord 180 kraadi. Traber, Mahhov ja teised kriminaalasjades kahtlustatavad inimesed vabastati.

Samal ajal hakkasid FSB sees levima teated Alpatovi võimaliku lahkumise kohta majandusjulgeolekuteenistuse juhi kohalt. Varem ennustati, et ta võidakse teisele ametikohale üle viia, kuid allikate väitel otsustati lõpuks ta ametist vabastada.

"Praegu on ta puhkusel, millelt ta FSB-sse enam ei naase," rääkisid allikad.

Lisaks Alpatovile võivad allikate andmetel ees oodata personalimuutused ka FSB T-osakonna juhti Nikolai Babakovi. Just see allüksus tegeles Moskva Domodedovo lennujaama lennuraja ehitamisel toimunud võimalike omastamiste uurimisega. Selle uurimise raames Mahhov vahistatigi.

Samuti on ebakindel nende erinevate FSB tippjuhtide saatus, kes määrati ametisse Alpatovi soovitusel ja kes olid seotud Rotenbergi vastu suunatud tegevusega.

"Täielik nimekiri ametist lahkujatest saab teatavaks oktoobris. Siis on Venemaa FSB-s üldse oodata palju muudatusi," ütlesid allikad.

Dialog.ua meenutas, et juulis teatati Putini otsusest kõrvaldada Rotenberg Venemaa suurimatelt riiklikelt projektidelt. Ärimehe olukorda võrreldi endise kaitseministri Sergei Šoiguga, kes kaotas Vene diktaatori soosingu.

Ihukaitsjate klann

VTšK-OGPU kirjutas lähemalt ka nn ihukaitsjate klannist, mis praegu Kremlis võimu on haaramas ning väidetavalt püüab isegi hirmunud Putinist oma etturit teha.

Kanali väitel langes ta Putini endistest ihukaitsjatest moodustunud uue Kremli klanni ohvriks. See klann kogub väga kiiresti mõjuvõimu, haarates enda kontrolli alla Venemaa diktaatori lähikonna võimu ja varasid.

"Venemaal algab uus ajastu, mil jõubloki, üksikute ministeeriumide ja ametkondade ning riigikorporatsioonide personalimuudatuste taga ei seisa enam tavapärased suvilakooperatiivi Ozero liikmed (Peterburist pärit Putini lähiring - toim.) ja panga Rossija aktsionärid, vaid ihukaitsjate klann," teatas väljaanne.

Selle rühmituse juhtivatel kohtadel on Putini endised isiklikud ihukaitsjad Aleksei Djumin, Dmitri Mironov, Dmitri Stepanenko ning Föderaalse Kaitseteenistuse (FSO) juht Dmitri Kontšnev.

"See klann on juba kindlalt sisenenud kõigisse Arkadi Rotenbergi varadesse, selle liikmetel on tugev mõju Sberbanki juhi German Grefi üle jne. Praegu pressib klann Anatoli Jablonskilt välja varasid. Jablonski on Venemaa FSB asejuhi Jevgeni Lovõrevi kapitali hoidja," teatas kanal.

Selle andmetel manipuleerib see klann Venemaa vananeva diktaatori Vladimir Putini hirmudega. Ihukaitsjad kõrvaldavad oma konkurente, rääkides Putinile lugusid, et need inimesed valmistavad tema vastu ette vandenõu või atentaati.

"Ihukaitsjate klann ei tee sellist trikki Putiniga esimest korda. Esimene pettemanööver toimus sel kevadel, kui klanni esindajad kandsid Venemaa presidendile ette tema vastu kavandatavast atentaadist. Dialog viitas automaatide ja kuulipildujatega meeste paigutamisele Kremli müüridel ja mausoleumi juures, kes olevat atentaadi edukalt ära hoidnud. "Siis sai klann aru, kui tugev on tema mõju Putinile," märkis VTšK-OGPU.

Sisuliselt kaotab 73-aastane Putin, kes kardab paaniliselt oma elu pärast, võimu ning muutub oma endiste isiklike ihukaitsjate etturiks, tõdes kanal.

Lõhedest Kremlis rääkis ka Ukraina luure esindaja

Lõhedest Kremlis rääkis äsja Kiievis toimunud konverentsil YES Annual Meeting 2026 ka Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse (GUR) esindaja Vadõm Skibitski, edastas Dialog.ua. Tema sõnul on Putini lähikonnas kujunenud kaks gruppi, kellel on Ukraina-vastase sõja suhtes vastandlikud seisukohad.

Ühed pooldavad sõja jätkamist, teised loodavad sõjategevuse peatada läbirääkimiste teel. Skibitski sõnul ei põhine Ukraina luure järeldused üksnes poliitilise olukorra hinnangutel, vaid ka vaheltvõetud dokumentide analüüsil.

GUR-i esindaja sõnul on Venemaa režiim mures sõja võimalike tagajärgede pärast riigi sisepoliitilisele olukorrale.

"Võimalike läbirääkimisprotseduuride käigus saab selgeks, et režiim kardab tõepoolest riigisisest kokkuvarisemist ja destabiliseerumist," ütles Skibitski.

Veel üheks murettekitavaks märgiks Venemaa juhtkonna jaoks said riigi sisepoliitilise dünaamika analüüsi tulemused.

Ukraina luure jälgis Venemaal toimuvat valimisprotsessideks valmistumise raames ning need andmed näitasid võimumeelsete poliitiliste jõudude, eelkõige partei Ühtne Venemaa toetuse märgatavat vähenemist. Luure hinnangul on see režiimile selge ohumärk.

GUR märkis, et Putin kardab Venemaa oligarhide mõju suurenemist, pidades silmas Mihhail Hodorkovski juhtumi kogemust.

Venemaa juhtkonna muret peegeldavad ka konkreetsed riigis vastu võetud otsused. Ukraina luure esindaja tõi nende hulgas välja uute mobilisatsiooni puudutavate seaduste vastuvõtmise, Venemaa eriteenistuste volituste laiendamise rangemate julgeolekuvaldkonna määruste abil ning Venemaa meedias ilmunud lood ettevõtete ja tööstusettevõtete võimaliku taasriigistamise kohta.

Skibitski sõnul peaksid Kiievi rahvusvahelised partnerid paremini mõistma Venemaa eliidi jõuvahekordi ning oluline on eristada neid Venemaa juhtkonna ja suurettevõtluse esindajaid, kes on huvitatud sõja jätkumisest, neist, kes pooldavad selle lõpetamist.

Dialog.ua viitas ka ajalehes The Washington Post avaldatud artiklile, milles kirjutati, et Venemaa presidendi administratsiooni ja jõubloki vahel on puhkenud avalik konflikt režiimi ellujäämisstrateegia pärast. Financial Times kirjutas omakorda, et FSB ja Kremli tsiviiltiib on sattunud teravasse konflikti interneti üle kontrolli pärast.