Saks esmaspäeva õhtul ERR-ile teemat täpsemalt kommenteerida ei soovinud. "Kõnelused on, aga me ei ole veel joont alla tõmmanud," ütles ta.

Teisipäeva hommikul saabus ametlik kinnitus: riigikaitse- ja julgeolekunõunikuna asub presidendi juures tööle Rainer Saks.  

Pressiteate vahendusel ütles valitud president Ülle Madise, et Rainer Saks tunnetab peensusteni rahvusvaheliste suhete jõujooni ja kiiresti muutuvat julgeolekupilti.

Saks lisas samas teates, et Madise ettepanek asuda tööle tema meeskonnas tabas mõnevõrra ootamatult. "Praeguses olukorras ei ole võimalik öelda ei Vabariigi Presidendile,  kui sind kutsutakse töötama oma riigi kindlama tuleviku nimel."

Saksa presidendi kantseleisse tööle minek tähendab, et ta ei saa kandideerida tuleva aasta kevade riigikogu valimistel Parempoolsete ridades. Saks on olnud Parempoolsete üks tuntumaid nägusid ning mittekandideerimine on erakonnale kindlasti löök.

Parempoolsete toetus on viimastes küsitlustes olnud eri uuringufirmadel vahemikus seitse kuni üheksa protsenti ehk kindlalt üle valimiskünnise.

Rainer Saks oli aastatel 2006 kuni 2011 Vabariigi Presidendi kantselei direktor. Ta oli ka teabeameti (praegu välisluureamet - toim.) peadirektor. Hiljem töötas ta ka välisministeeriumi kantslerina.

Viimasel ajal on ta avalikkuses silma paistnud julgeolekuteemade, eriti Ukraina sõja kommentaatorina. Saks on lubanud esialgu Ukraina sõja teemaliste postituste tegemist jätkata.

2024. aasta kevadel liitus ta erakonnaga Parempoolsed ning kandideeris erakonna ridades Euroopa Parlamendi valimistel. Ta sai 12 384 häält, millega ei osutunud valituks. Saksa häältesaak oli paremuselt seitsmes tulemus ja ta edestas näiteks Sven Mikserit, kes sai 9991 häält ja pääses europarlamenti erakonnakaaslase Marina Kaljuranna tugeva tulemuse tuules (45 633 häält).

Eelmise nädala laupäeval selgus, et Ülle Madise kommunikatsiooninõunikuks saab Harrys Puusepp. Varem sai teatavaks, et Madise kantselei direktorina alustab tööd Paavo Nõgene.