Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 24. septembril kell 5.55:

- Zelenski hoiatas Venemaad: kindral Pakane võib poolt vahetada;

- Zelenski: Putin ei peatu Donbassis;

- Sõbiha: Venemaast on saanud globaalne probleem;

- ÜRO-s avaldas 51 riiki toetust Ukrainale ja Musta mere algatusele;

- Kiievis hukkus Venemaa õhurünnakus vähemalt kaks inimest;

Zelenski hoiatas Venemaad: kindral Pakane võib poolt vahetada

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles ÜRO Peaassambleel esinedes, et ka Venemaal tuleb üle elada raske talv, kui ta ei lõpeta Ukraina energiasüsteemi ründamist.

"Ükski Venemaa juht ei oleks kunagi suutnud ette kujutada, et kindral Pakane, kes on sajandeid võidelnud Venemaa poolel, läheb ühel päeval üle vastaspoolele ja toetab neid, kes end Venemaa eest kaitsevad. Me hoolitseme selle eest, et see juhtuks sel talvel, kui Venemaa jätkab meie energiataristu ja meie keskküttevõrgu ründamist," ütles Zelenski oma kõnes.

Tema sõnul mõistavad ukrainlased, et see talv võib kujuneda nende jaoks väga karmiks, kuid vastuseks sellele ei jää Ukrainal muud valikut kui muuta see valusaks ka Venemaale.

"Just seetõttu ütleme, et deeskalatsioonimeetmed on olulised ja vajalikud juba enne talve saabumist – praegu. Me vajame diplomaatiat ja me vajame jõudu ning samm-sammult täidame lüngad mõlemas [valdkonnas]," märkis president.

Zelenski ütles juba 11. septembril, et Ukraina vastab Venemaale samaga, kui see üritab korraldada talvel Ukrainas ulatuslikke elektrikatkestusi. Samas ütles president ka 2025. aasta sügisel, et kui Kiiev jääb elektrita, siis tuleb elektrikatkestus ka Venemaa pealinnas, kuid tookord seda siiski ei juhtunud, märkis väljaanne LIGA.net.

Aga erinevalt varasematest aastatest on Ukraina väed alates 2026. aasta kevadest järjekindlalt ja edukalt rünnanud Venemaa sihtmärke, sealhulgas tabanud energiakandjate töötlemise ja ekspordi rajatisi. Samal ajal jätkab Venemaa Ukraina tsiviilenergiataristu ründamist.

Päev varem, teisipäeval, kohtus Zelenski oma USA kolleegi Donald Trumpiga ning enne kinniste läbirääkimiste algust tõdesid nad mõlemad, et sõda oleks parem lõpetada enne talve. Pärast kohtumist kirjutas Zelenski, et seda soovivad nii Ukraina kui ka USA.

Pärast Trumpiga peetud läbirääkimiste lõppu ütles Zelenski samuti, et USA edastab Venemaale ettepaneku energiataristu vastase tegevuse peatamiseks ehk energiavaherahu sõlmimiseks. Samas tunnistas ta, et ei tea Moskva seisukohta selles küsimuses.

Muu hulgas avaldas Zelenski kahetsust, et tal ei õnnestunud otse suhelda Hiina juhi Xi Jinpingiga, kes peaks 23. septembril alustama kolmepäevast visiiti USA-sse.

Presidendi sõnul on Hiina liider inimene, kes võib mõjutada ka Venemaad, tema sõnul "rohkem kui paljud-paljud teised".

"Ja me sooviksime, et ta püüdleks rahu poole sama tugevalt kui meie Ukrainas. Me usume, et rahul on jõudu muuta see tegelikkuseks. Oleme kindlad, et maailm vajab seda," lisas Zelenski.

Hiina Rahvavabariik on Venemaa strateegiline partner, kuid samal ajal ka Ukraina jaoks suurim importija, sealhulgas Ukraina kaitsetööstuse jaoks.

Zelenski: Putin ei peatu Donbassis

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval ÜRO-s, et Venemaa ei peatu ka siis, kui sel õnnestub Ukrainalt Donbassi regioon vallutada.

"Pärast seda teeb Vladimir Putin maailmale taas selgeks, et isegi meie Donbassist talle ei piisa. Keegi Kremlis postitas sotsiaalmeediasse isegi pildi sõnadega "Kiievi suunas". Putin tahab veel meie linnu ehk Odessat ja Harkivit, Dniprot ja teisi," rääkis Zelenski ÜRO Peaassamblees.

Ukraina riigipea hoiatas ka, et Venemaal on pretensioone mitte ainult Ukraina, vaid ka teiste riikide suhtes: "Venemaa ähvardab pidevalt Poolat ja Balti riike. Venemaa ei austa Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia riikide suveräänsust."

Ukraina riigipea kutsus maailma juhte üles ühendama jõud rahu saavutamiseks.

Ukraina presidendiadministratsiooni asejuht Pavlo Palisa märkis, et Putin tegi sõjaväelisele juhtkonnale ülesandeks jõuda selle aasta 31. detsembriks Luhanski ja Donetski oblasti administratiivpiirideni, kuid see on ebarealistlik.

Sõbiha: Venemaast on saanud globaalne probleem

Ukraina välisminister Andri Sõbiha rõhutas enne seda, et Venemaast on saanud globaalse suurvõimu asemel globaalne probleem ja kutsus ÜRO Julgeolekunõukogu üles astuma konkreetseid samme sõja lõpetamiseks.

Välisminister tegi oma avalduse ÜRO Julgeolekunõukogu istungil, mille päevakorra punkt kandis pealkirja "Rahu ja julgeoleku säilitamine Ukrainas".

"Selles nõukogus on peetud palju kõnesid. Nii palju õigeid sõnu. Kuid sõda venib. Ma ei taha pidada veel üht kõnet, mis ei peata sõda. Aitab kõnedest. Aitab murtud lubadustest. Aitab diplomaatia imiteerimisest. Aitab. See sõda peab lõppema. Ukraina tahab selle lõpetada praegu ja mitte hiljem. Oleme valmis täielikuks ja tingimusteta relvarahuks. Oleme valmis relvarahuks energia ja toidu vallas. Oleme valmis lõpetama kohe praegu ja siinsamas," rääkis Ukraina välisminister.

Sõbiha  sõnul toetab 15 Julgeolekunõukogu liikmest 14 ühel või teisel viisil kohest relvarahu.

"Sealhulgas neli alalist liiget. Sealhulgas USA ja Hiina," toonitas minister.

"Ainult üks riik blokeerib vaenutegevuse lõpetamist. Ja see on agressor ise. Venemaa ei vetosta lihtsalt relvarahu. Venemaa vetostab rahu. Putin oleks võinud selle sõja juba ammu lõpetada. Kuid ta valib igapäevase eskalatsiooni," jätkas Sõbiha.

Ministri hinnangul kujutab Venemaa sõda Ukraina vastu endast globaalset ohtu.

"See pole Ukraina sõda. Isegi mitte Euroopa oma. See on globaalne oht. Halvima stsenaariumi ärahoidmine sõltub kõigist selles ruumis viibijatest ja ka neist väljaspool," hoiatas Sõbiha.

Ukraina välisministri sõnul peab Venemaa juba praegu sõda Euroopa vastu.

"Seda läbi süütamiste, mõrvade, küberrünnakute, desinformatsiooni, valimistesse sekkumise, energia, toidu ja rände relvana kasutamise ning NATO õhuruumi tungivate droonide ja rakettide. See ei ole mingi "hübriid". Unustage see sõna. Venemaa sõda Euroopa vastu pole enam hübriidsõda," seletas Sõbiha.

Minister juhtis eraldi tähelepanu ka humanitaarolukorrale Hersoni oblastis asuvas okupeeritud Oleškõ linnas.

"Kui teile jääb sellest kohtumisest meelde vaid üks asi, siis pidage meeles Oleškõt. Kuulge nende appihüüdu. Nõudke, et Venemaa avaks humanitaarkoridorid. Moskva on selle katastroofi ainus põhjus ja ainus takistus selle lõpetamisel," rõhutas Sõbiha.

Ukraina välisministri sõnul kordab Kreml mineviku kuritegusid.

"See poliitika peegeldab holodomori genotsiidi, kui Nõukogude režiim näljutas tahtlikult surnuks miljoneid ukrainlasi. Tollal oli nälg Moskva relv. See on nende relv ka täna," seletas diplomaat.

Sõbiha rõhutas ühtlasi, et sõda ei saa peatada järeleandmistega.

"See ei ole ÜRO mingisugune karistamatuse nõukogu. Kuigi Venemaa soovib, et see nii oleks. Selle nõukogu missioon on kaitsta rahu ja julgeolekut," toonitas välisminister.

Sõbiha sõnul peab rahvusvaheline üldsus tõhustama diplomaatilisi jõupingutusi sõja lõpetamiseks, nõudma Venemaalt relvarahuga nõustumist, karmistama sanktsioone ja lõikama läbi tema juurdepääsu tehnoloogiale, samuti võitlema Venemaa värbamise, desinformatsiooni ja destabiliseerivate tegevuste vastu.

"Kui Venemaa vetostab rahu, siis peame meie vetostama Venemaa sõja," ütles minister.

Ukraina välisminister esitas Venemaa esindajale Julgeolekunõukogus küsimusi, millele Sõbiha sõnul viimasel vastuseid ei ole.

"Miks teie president ei istu maha meie presidendiga, et see sõda kohe lõpetada. Augustis kaotasite kümneid tuhandeid sõdureid, et vallutada paar ruutkilomeetrit. Mille nimel nad surid? Te tahtsite Kiievit vallutada kolme päevaga. Kuidas jõudsite selleni, et neli aastat hiljem Moskva põleb?" küsis Sõbiha.

"Vaikus on tema ainus aus vastus," lisas minister.

Sõbiha kutsus järgmiseks rahvusvahelist üldsust üles tegutsema kohe, et vältida sõja levikut.

"Venemaa pole kunagi nii tugev, kui ta tahab, et me usuksime. Ja mitte kunagi nii nõrk, kui me tahame, et see oleks. Venemaa pole enam globaalne suurvõim. See on globaalne probleem. Ja see nõuab globaalset lahendust," sõnas minister.

Pöördudes erinevate riikide esindajate poole, rõhutas diplomaat vajadust peatada sõda.

"Sõda tuleb peatada enne, kui Putin siseneb teie koju. Ta on juba uksel," hoiatas välisminister.

ÜRO Julgeolekunõukogu kogunes kolmapäeval, et arutada Venemaa sõda Ukraina vastu. Enne kohtumist kutsusid üle 50 ÜRO liikmesriigi Venemaad üles nõustuma täieliku, kohese ja tingimusteta relvarahuga ning alustama sisulisi rahuläbirääkimisi.

ÜRO-s avaldas 51 riiki toetust Ukrainale ja Musta mere algatusele

Ukrainale avaldas kolmapäeval toetust 51 riiki ühisavalduses, milles mõisteti hukka Venemaa tegevus ja nõuti Musta mere avamist kaubalaevaliiklusele, teatas Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas. Avaldus tehti seoses ÜRO Julgeolekunõukogus toimunud Ukraina-teemalise aruteluga.

"ÜRO Julgeolekunõukogu kogunedes arutama olukorda Ukrainas, kinnitame taas oma ühist pühendumust ÜRO põhikirja põhimõtetele ja rahule. Seisame solidaarselt Ukrainaga, kes seisab jätkuvalt silmitsi Venemaa agressioonisõjaga," ütles Kallas.

Ukraina Musta mere sadamate blokaad Venemaa poolt on takistanud Ukraina põllumajanduseksporti ja ohustanud toidujulgeolekut. Venemaa on regulaarselt rünnanud Ukraina sadamatesse suunduvaid tsiviillaevu, mille hulgas 17. septembril Mustal merel Tansaania lipu all sõitvat alust, mille pardal sai surma kapten ja vigastada kolm meeskonnaliiget.

Avaldusega ühinenute seas on enamik Euroopa riike, aga ka Austraalia, Kanada, Costa Rica, Honduras, Iisrael, Jaapan, Uus-Meremaa, Panama ja Lõuna-Korea.

"Oleme sügavalt mures Venemaa eskalatsiooni pärast tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu kogu Ukrainas, mis on viimastel kuudel põhjustanud rekordarvu ohvreid, mida on fikseerinud ÜRO," ütles Kallas.

Kõik 51 riiki kutsusid Venemaad üles austama rahvusvahelist humanitaarõigust, kaitsma tsiviilelanikke ja võtma vastutust.

"Oleme eriti mures rünnakute pärast Mustal merel. Venemaa püüab lämmatada Ukraina viljaeksporti ja ohustab seeläbi ülemaailmset toidujulgeolekut. Seetõttu toetame jõupingutusi Musta mere kokkuleppe saavutamiseks, et tagada meresõiduvabadus. Samuti kutsume üles kaitsma kaubalaevandust ja elutähtsat taristut," sõnas diplomaat.

Kallas tõi ühtlasi välja, et Ukraina on alates 2025. aasta märtsist nõustunud tingimusteta relvarahu kehtestamisega ja kutsus Venemaad üles tegema sama.

"Ukraina tahab rahu. Meie tahame rahu. Venemaa peab lõpetama oma agressiooni, nõustuma relvarahuga ja osalema sisuliselt läbirääkimistel laiaulatusliku, õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks kooskõlas rahvusvahelise õigusega," lisas Kallas.

Kiievis hukkus Venemaa õhurünnakus vähemalt kaks inimest

Ukraina pealinna Kiievit raputasid neljapäeva esimestel tundidel umbes kümme võimsat plahvatust, milles sai surma vähemalt kaks inimest, teatasid sündmuskohal viibinud uudisteagentuuri AFP ja ajalehe The Kyiv Independent ajakirjanikud.

Vigastada sai veel vähemalt kuus inimest. 

Plahvatused, mis panid tööle paljude autode valvesignalisatsioonid, toimusid päev pärast Venemaa õhurünnakute seeriat, milles hukkus Ukrainas vähemalt seitse inimest ja mis põhjustasid Kiievis mitmeid tulekahjusid.

Vahetult enne plahvatusi oli Ukraina õhuvägi hoiatanud, et Venemaa ballistilised raketid liiguvad Kiievi ja selle ümbruse ning pealinnast põhja pool asuva Tšernihivi oblasti suunas.

"Ööl vastu 24. septembrit Kiievit tabanud Vene ballistiliste rakettide plahvatustes hukkus kaks  ja sai vigastada kuus inimest," seisis võimude teadaandes.

Umbes kolme miljoni elanikuga Ukraina pealinn on viimastel päevadel olnud eriti ägedate droonirünnakute sihtmärgiks. Seda olukorras, kus rindejoone mõlemal poolel on märgatavalt sagenenud kaugmaarünnakud.

Kolmapäeval ÜRO Julgeolekunõukogus kõneledes kinnitas Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et tema riik ei tee oma naabri vastu peetavas sõjas pausi.

"Me ei kavatse oma sõjalises erioperatsioonis pausi teha," ütles Lavrov, kes süüdistas Euroopat soovis kasutada lahingutegevuse peatamist selle, et tema sõnul "Kiievi režiim relvi täis pumbata".