Swiss Re: looduskatastroofide majanduskahju langes esimesel poolaastal

Edasikindlustuskontserni Swiss Re teatel ulatusid ülemaailmsed looduskatastroofide tekitatud majanduskahjud selle aasta esimeses pooles hinnanguliselt 100 miljardi dollarini, mis on järsk langus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Vaatamata tugevatele tormidele USA-s ja juunis Venezuelat tabanud ohvriterohketele maavärinatele jäi kahjusumma kontserni viimase aruande kohaselt tunduvalt alla 2025. aasta esimesel poolel registreeritud 152 miljardile dollarile.
Samuti jäi kahjusumma perioodi kümne aasta keskmisest kümme protsenti madalamaks.
Kuid kindlustusfirmade edasikindlustajana tegutsev Swiss Re märkis, et looduskatastroofide kahjud suurenevad sageli aasta teises pooles, peamiselt Põhja-Atlandi orkaanide tõttu.
"Väiksemate kuludega aasta esimene pool ei tähenda, et risk on kadunud," ütles kontserni katastroofiriskide direktor Balz Grollimund. "Üks suur orkaan, maavärin või metsatulekahju võib pilti kiiresti muuta," lisas ta.
Hinnangulisest esimese poolaasta 100 miljardi dollari suurusest looduskatastroofide kahjust oli kindlustusega kaetud hinnanguliselt 42 miljardit dollarit.
Kõige rohkem majanduslikku kahju tekitasid Venezuela maavärinad, hinnanguliselt umbes 20 miljardit dollarit, kuid madal kindlustuskaitse tase tähendab, et kindlustatud kahjude osakaal on tõenäoliselt väike, teatas Zürichis asuv edasikindlustushiid.
Juunikuust alates Euroopat haaranud tugev kuumalaine on Prantsusmaal ja Hispaanias valla päästnud varajase metsatulekahjude hooaja, mis on juba hävitanud tuhandeid elamuid, ettevõtteid ning taristuobjekte.
"Metsatulekahjude risk on seni moodustanud vaid suhteliselt väikese osa kindlustatud kahjudest Euroopas. Ometi on see ülemaailmselt kõige kiiremini kasvav ilmastikurisk," kommenteeris ettevõte.
Swiss Re teatas, et pärast inflatsiooni ja muude teguritega korrigeerimist on kindlustatud metsatulekahjude tekitatud kahjud Euroopas alates 1970. aastast kasvanud 8–11 protsenti aastas.
Swiss Re teatel esines Euroopas aastatel 2016–2025 keskmiselt umbes 21–26 kuuma päeva (õhutemperatuur 30 °C või kõrgem) aastas, võrreldes 10–17 päevaga 1950. aastatel.
Selline kuumus "toimib teiste loodusohtude võimendajana, luues soodsamad tingimused põudadele, metsatulekahjudele ning mõnes piirkonnas ka äkktulvadele", märkis ettevõte.
Edasikindlustushiid teatas, et pikemaajaline väljakutse on vastupanuvõime suurendamine soojema ja tuleohtlikuma keskkonna suhtes, sarnaselt sellele, kuidas Euroopa on järk-järgult tugevdanud oma üleujutusriskide maandamist.
"Tõhusam ennetus, maakorraldus, vastupanuvõime suurendamine ning hädaolukordadele reageerimine on suuremate maastikupõlengute kahjude vältimisel võtmetähtsusega," teatas ettevõte.
Tulevikku vaadates hoiatas Swiss Re, et juunis alanud ja selle aasta lõpus haripunkti jõudev El Niño kliimamuster võib ilmastikuga seotud katastroofide kulusid suurendada.
Edasikindlustaja teatas, et kuigi tugevnev El Niño võib aasta teises pooles Põhja-Atlandi orkaanide aktiivsust pidurdada, püsib kuluka suursündmuse oht.
"El Niño võib mõjutada troopiliste tsüklonite aktiivsust Vaikse ookeani kesk- ja idaosas ning muuta mujal üleujutuste, metsatulekahjude ja muude äärmuslike ilmastikunähtuste riski," teatas ettevõte.
"Katastroofikahjude pikaajalised põhjustajad jäävad samaks, sealhulgas riskide koondumine ohtlikesse piirkondadesse ning kasvavad ülesehituskulud," lisas ettevõte.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: AFP-BNS









