Uudisteagentuur Reuters tõi esile kuus valdkonda, kuidas äärmuslik kuumus on muutumas investorite jaoks oluliseks makromajanduslikuks teguriks.

Tarneahelad satuvad surve alla

Investorite tähelepanu on seni keskendunud Hormuzi väinale ja teistele Iraani sõja tõttu häiritud kaubateedele, mis on viinud üles kütusehinnad.

Aga Euroopal on sellele lisaks ka omad kitsaskohad. Suuremate siseveeteede, sealhulgas Doonau ja Reini jõe veetase on langenud erakordselt madalale.

ING panga andmetel veetakse mööda Reini igal aastal ligikaudu 285 miljonit tonni kaupa. Saksamaa siseveeteedel liigub Reini jõe kaudu, mis ühendab riigi tähtsamaid tööstuspiirkondi, umbes 80 protsenti kõigist siseveeteedel veetavast kaubast.

Mõned kaubaveoteenused on peatatud, teised töötavad väiksema koormusega, mis tõstab transpordikulusid.

Nomura panga vanemökonomist Andrzej Szczepaniak tunnistas Reutersile, et jälgib iga päev Kaubi mõõtepunkti veetaset – tegemist on ühe Reini madalaima lõiguga.

Väljaanne Politico kirjutas reedel ka sellest, kuidas madal veetase Doonau jões takistab Ungaril ja Rumeenial oma tuumajaamu täisvõimsusel tööl hoidmast, mis viib elektritootmise vähendamiseni ja sunnib sellega piirama nii elanike kui ka ettevõtete tavapärast tegevust.

Uus inflatsiooniallikas

Tarneahelate häired võivad aga suurendada inflatsioonisurvet.

Lisaks mõjutavad kuumalained, põud ja metsatulekahjud kogu Euroopas põllumajandust, tekitades muret toiduainete kättesaadavuse ja hindade pärast.

"Kindlasti näeme toiduhindade inflatsiooni," ütles investeerimisettevõtte Invesco globaalse turu strateeg Paul Jackson, viidates lisaks ka El Niño ilmastikunähtusele, mis peaks ülemaailmselt toiduhindade tõusu veelgi kiirendama.

Ühendkuningriigis on suuremad supermarketiketid juba hoiatanud, et ees võib oodata uus toiduhindade tõusu laine.

Kui ka energiahinnad taas tõusevad, satuvad keskpangad Jacksoni sõnul kahvlisse.

Majanduskasv aeglustub

Selline olukord seab keskpangad keerulisse olukorda: ühelt poolt tuleb võidelda inflatsiooniga, teiselt poolt võib kuumus pidurdada majanduskasvu, mida peaks rahapakkumisega ergutama.

Turud arvestavad praegu vähemalt ühe täiendava Euroopa Keskpanga intressimäärade tõusuga enne aasta lõppu.

Mannheimi Ülikooli ja Euroopa Keskpanga hiljutine uuring leidis, et eelmise suve kuumalained, põuad ja üleujutused vähendasid Euroopa majandustoodangut 0,3 protsendi võrra. Kumulatiivsed kahjud võivad 2029. aastaks kasvada 0,8 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Püsivalt madal veetase võib veelgi vähendada tööstustoodangut ja aeglustada majanduskasvu.

Nomura ökonomisti Szczepaniaki hinnangul on olukord Reinil juba murettekitav, kuigi see ei ole veel jõudnud selleni, et avaldaks otsest mõju Saksamaa SKP-le. Samas lubavad ilmaprognoosid Saksamaal põua kestmist ning see valmistab muret, lisas ta.

Kasvav nõudlus katastroofivõlakirjade järele

Üks märk sellest, kuidas finantsturud kliimariskidega kohanevad, on katastroofivõlakirjade kiire kasv.

Need võimaldavad kindlustusfirmadel ja edasikindlustajatel kanda loodusõnnetuste riski edasi investoritele. Investorid saavad regulaarseid makseid, kuid võivad kaotada osa või kogu investeeritud summast, kui toimub eelnevalt määratletud katastroof, näiteks orkaan või maavärin.

Finantsanalüüsi firma Morningstar hinnangul haldavad katastroofivõlakirjafondid nüüd ligi 38 miljardi dollari väärtuses varasid – seda on 70 protsenti rohkem kui 2023. aasta juunis.

Maailma kõige kiiremini soojeneva mandrina on Euroopat sel suvel laastanud ulatuslikud metsatulekahjud, eriti Prantsusmaal ja Hispaanias. Morningstari hinnangul moodustavadki metsatulekahjud ja üleujutused üha suurema osa riskidest, mille vastu kindlustusettevõtted kaitset otsivad.

Samas muudab see nii võlakirjade emiteerimise kui ka investeerimise keerulisemaks, sest kliimast tingitud katastroofe on järjest raskem prognoosida.

Ilmariski turg kasvab

Tänavu on Euroopas järsult kasvanud ilmaga seotud derivatiivide nõudlus.

Neid kasutavad ettevõtted – alates suusakeskustest kuni energiafirmadeni –, et kaitsta end kuumalainete, külmaperioodide, üleujutuste ja põudade majandusliku mõju eest.

CME andmetel on Euroopa-spetsiifiliste ilmastikufutuuride kauplemismahud 2026. aastal kasvanud ligi 30 protsenti, samal ajal kui kogu maailma ilmaderivatiivide turg on püsinud peaaegu muutumatuna.

Kuumus loob ka võitjaid

Rekordilised temperatuurid on siiski toonud mõnele ettevõttele ka kasu.

Google Trendsi andmetel on otsingud märksõnale aircon (e.k. kliimaseade) Euroopas järsult kasvanud.

Jaemüüjad nagu Currys ja Carrefour on teatanud ventilaatorite ja kliimaseadmete tugevast müügikasvust kõige kuumematel suveperioodidel.

Itaalia kodumasinatootja De'Longhi teatas oma viimases majandustulemuste aruandes jahutusseadmete müügi märkimisväärsest, rohkem kui kümneprotsendisest kasvust, mis ületas märgatavalt ettevõtte põhitegevusala ehk kohvimasinate müügi kasvu.

Euroopa kliimaseadmete turg on endiselt suhteliselt vähearenenud, mistõttu näevad selles kasvuvõimalust peamiselt Aasia ja USA tootjad.

Euroopa Komisjoni hinnangul kasvab ELis kasutusel olevate ruumikliimaseadmete arv 57 miljonilt 2020. aastal enam kui 100 miljonini 2030. aastaks. Võrdluseks oli neid 1990. aastal alla seitsme miljoni. Nõudlus kliimaseadmete järele on muutunud sedavõrd suureks, et nende kasutamise kulud on nüüdseks lisatud ka Euroopa Liidu tarbijahinnaindeksi arvestusse.

Analüüs: kuumalaine võib tuua Euroopale 800 miljardi euro suuruse kahju

Väljaanne EUobserver kirjutas reedel, et Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ja kindlustuskontserni Allianz analüüside põhjal võib äärmusliku kuumuse mõju ulatuda aastakümne lõpuks Euroopas kuni 800 miljardi euroni, kuna see mõjutab tööviljakust, põllumajandust, riigieelarveid ja majanduskasvu, aga ka tervishoidu.

Analüüsi kohaselt on kõige haavatavamad tegevusalad sellised, kus töö toimub välitingimustes või sõltub otseselt ilmast. Eriti tugevalt kannatavad põllumajandus ja ehitus, sest temperatuuridel üle 30 kraadi Celsiust langeb inimeste töövõime märgatavalt.

ÜRO andmetel langeb kuuma käes töötavate tööliste produktiivsus 2-3 protsenti iga kraadiga, mis õhutemperatuur normist kõrgemale tõuseb, vahendas väljaanne Politico.

Samal ajal võivad kõrged temperatuurid hävitada saagid isegi siis, kui ülejäänud kasvuperiood on olnud soodne. Näiteks võib üksainus kuum päev oliivipuude õitsemise ajal hävitada terve saagi.

Allianzi analüüs hindab, et suurimad majanduslikud kaotused ähvardavad Prantsusmaad, kus kuumalainete tõttu võib aastani 2030 kaduma minna ligikaudu 211 miljardi euro väärtuses majandustoodangut. Järgnevad Itaalia, Saksamaa ja Hispaania. Need riigid vajavad ka kõige suuremaid investeeringuid kliimamuutustega kohanemiseks, kuna nende majandused on suured, aga ka kuumuse suhtes tundlikud.

Euroopa Keskkonnaamet rõhutab siiski, et riikidevahelised võrdlused sõltuvad kasutatud metoodikast ning ei tähenda tingimata, et mõni riik oleks teistest selgelt rohkem ohustatud.

Euobserver viitab sellele, et viimaste nädalate kuumalained on toonud Euroopas kaasa üle 40-kraadised temperatuurid, millega on kaasnenud suured metsatulekahjud ning need sundinud evakueerima sadu tuhandeid inimesi.

Väljaanne toob esile, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on nimetanud kuumastressi "vaikseks tapjaks", sest selle mõju avaldub sageli kaudselt – töövõime languse, tervisekahjude ja enneaegsete surmade kaudu. Erinevalt tormidest või üleujutustest ei jäta kuumus alati endast maha nähtavat füüsilist purustust, kuid selle majanduslik mõju võib olla sama suur või isegi suurem.

Ka Euroopa Keskkonnaameti eksperdid rõhutavad, et äärmuslik kuumus ei ole enam üksnes kliimapoliitika või rahvatervise küsimus, vaid sellest on saanud oluline makromajanduslik risk. Kui riigid ei investeeri töötajate kaitsmisse, linnade jahutamisse, veevarude tagamisse ja kliimamuutustega kohanemisse, võivad kuumalainete põhjustatud kahjud lähiaastatel kiiresti kasvada ning hakata pidurdama Euroopa majanduskasvu ja suurendama riikide eelarvekoormust. Samal ajal peavad investorid ja keskpangad arvestama, et kliimast tingitud häired mõjutavad üha enam inflatsiooni, toiduhindu, tarneahelaid ja finantsturge.

Politico: kliimamuutusi ja majandust ei saa lahutada

Politico toob oma artiklis välja, et kui Euroopa Liidu poliitikas on viimastel aastatel püütud tegelda ettevõtete regulatiivse koormuse leevendamisega, sealhulgas kliimamuutuste vastaste meetmete piiramisega, et sellega konkurentsivõimet edendada, siis praegune kuumalaine näitab, et kliimameetmed aitavad kaasa ka majanduskasvule.

Viimase aasta jooksul on Euroopa Liit ümber kujundanud oma peamise kliimapoliitika programmi – Euroopa roheleppe –, et viia see kooskõlla eesmärgiga taastada Euroopa tööstuse konkurentsivõime. Uued kliimaalased õigusaktid peavad nüüd vastuvõtmiseks selgelt näitama majanduslikku kasu, samal ajal kui varasemaid meetmeid hinnatakse ümber ja sageli leevendatakse, et aidata Euroopa ettevõtetel paremini konkureerida Hiina ja Ameerika Ühendriikidega, kirjeldas Politico.

Ent see ettevõtlust soosiv suunamuutus põrkub nüüd otseselt Euroopa kliimareaalsusega. Tänavune äärmuslike ilmastikuoludega suvi kinnitab seda, millele nii majandusteadlased kui ka kliimaaktivistid on juba ammu tähelepanu juhtinud: kliimamuutused kahjustavad majandust, tõdes Politico.

"Endiselt valitseb arusaam – mis on täiesti vale –, et majanduse ja kliimapoliitika vahel tuleb teha valik," ütles Londoni School of Economicsi (LSE) Granthami kliimamuutuste uurimisinstituudi poliitikajuht Bob Ward. "Oleme juba ammu teadnud, et see, kui me ei pidurda kliimamuutuste tagajärgi, läheb meile maksma märksa rohkem kui mis tahes meetmed nende mõju leevendamiseks."

Politico sõnul kõlab üha sagedamini hinnang, et kliimamuutustega kohanemine ei ole enam ainult keskkonnapoliitika küsimus, vaid oluline majandus- ja konkurentsivõimepoliitika osa. Ilma suuremate investeeringuteta kliimakindlasse taristusse, looduskaitsesse ja ennetusmeetmetesse võivad Euroopa ettevõtted ja riigid tulevikus kanda veelgi suuremaid kulusid.