Ta rääkis ETV hommikuprogrammis "Terevisioon", et see, mis praegu Euroopas toimub, on omamoodi tärkavate suveräänsuste paraad. Otsa tegid tegelikult lahti šotlased, saavutades Briti keskvalitsusega kokkuleppe, mis võimaldab neil 2014. aastal korraldada rahvahääletuse iseseisvuse küsimuses.

Bergi sõnul on see, mis toimus äsja Barcelonas, enneolamatu. "Võib täiesti ette näha seda, et samasugused meeleolud hakkavad kasvama Baskimaal. Võib arvata seda, et ka Flandrias tõstab pead rahvuslik liikumine." Iseseisvumise uks on paotatud ja need rahvusliikumised võivad politoloogi arvates oma eesmärgile üsna lähedale jõuda.

"Samal ajal on üsna selge see, et nii Belgia kui ka Hispaania põhiseadus ei näe ette seda, et mingisugused regionaalsed põlisvähemused võiksid eralduda ja oma riigi luua," lisas Berg. Ta märkis, et sellel kokkuleppel, mis on saavutatud šotlaste ja inglaste vahel, on suurem legaalne alus.

Saatekülaline juhtis tähelepanu sellele, et Kataloonia SKP on sama suur kui Venezuelal ning Šotimaa oma sama suur kui Pportugalil. "Need on arvestatava suurusega regioonid, mis võivad olla majanduslikult täiesti jätkusuutlikud ja ma ei näe, et sedasorti killustamine võiks tekitada Euroopa kontekstis kaose."

Praeguste liikmesmaade killustumist ei ole ELis kunagi arutatud ja paljudele tundub uskumatuna, et traditsioonilised rahvusriigid, nagu Belgia, Suurbritannia võiksid laguneda. Samas on see Bergi sõnul rohkem nagu vormistamise küsimus, kuna ELi liikmestaatuse aluseks on põhimõte, et ELi seadused kehtiksid vastavas piirkonnas.

Küsimusele, kuidas peaks Eesti praegu Lääne-Euroopas toimuvasse suhtuma, vastas Berg, et olukord meenutab paljuski meie oma 1988. aastal. Politoloog usub, et Eesti ei võta selles küsimuses kindlat positsiooni, aga võiks vähemalt rahvusliikumistele kaasa elada, kui need kulgevad demokraatlikult ja rahulikult.