Irkutski oblastis asuvas alumiiniumitehases ja mitmes haiglas on kehtestatud ennetusmeetmed, sealhulgas karantiin ja maskikohustus, kirjutas väljaanne The Kyiv Independent esmaspäeval viitega Venemaa ametnikele ja meediale.

Meetmed kehtestati pärast seda, kui Šelehhovi linnas asuva Irkutski katkuvastase uurimisinstituudi laborant Darja Šipilova suri 2. oktoobril väidetavalt pärast katku nakatumist. Nädal varem olevat Šipilova proovide võtmise ajal kogemata lõhkunud katku kopsuvormi põhjustavat haigustekitajat sisaldanud katseklaasi, kuid varjas juhtunut ja suri mõni päev hiljem kopsukahjustusse, olles vahepeal kokku puutunud kümnete inimestega.

Venemaa väljaande Ljudi Baikala (Baikali inimesed) andmetel on mitu Irkutski linna haiglat nüüd kolmeks nädalaks karantiini tõttu suletud. Nende hulka kuuluvad linna haiglad nr 1, 3 ja 10 ning Ivanovo-Matreninskaja kliiniline lastehaigla.

Tervishoiusektori allikas ütles väljaandele, et Irkutski arstid räägivad avalikult katkust, ehkki seda haigust ametlikes dokumentides ei mainita.

Ljudi Baikala andmetel on karantiini pandud umbes 200 inimest, kellega Šipilova võis kokku puutuda ning Šelehhovi elanikud on tänavatel juba märganud kaitseülikondades, maskides ja kinnastes inimesi.

Šelehhovis asuva Irkutski alumiiniumitehase (IrkAZ) direktor Artjom Fominõhh teatas 2. oktoobril tehase töötajatele maskikohustusest põhjendades seda "praeguse olukorraga meie oblastis". Ta kutsus töötajaid viivitamatult arsti poole pöörduma, kui neil ilmnevad haigusnähud. Pühapäeval 4. oktoobril, lisas Fominõhh, et maskikohustus oli tavapärane reaktsioon hooajalistele hingamisteede haigustele.

Venemaa ametnikud on olnud Šipilova surma põhjuse ja Irkutski oblastis võimaliku katkunakkuse ohu suhtes tõrksad üksikasju avaldama, märkis The Kyiv Independent.

Baikalski linnavõimud kutsusid 3. oktoobril elanikke üles ajutiselt vältima reisimist Šelehhovi ja selle lähedastesse asulatesse seoses teatatud katkujuhuga, kuid kustutasid hoiatuse vähem kui kaks tundi hiljem.

"Seoses mitteametliku infoga, et Šelehhovi linnas on inimesel kinnitatud katkujuhu diagnoos, palume teil piirata külastusi Šelehhovi ja lähedalasuvatesse asulatesse, kuni selle ohuga seotud asjaolud on selgunud," teatas Baikalski linnavalitsus kohaliku aja järgi kell 8.28 avaldatud postituses. Ljudi Baikala andmetel kustutati postitus kell 10.21.

Kremlimeelne telekanal REN TV kustutas samuti oma Telegrami postitused, milles teatati haiglaravile viidud inimeste arvust ja katku väidetavast levikust.

Venemaa Irkutski oblastiga piirneva Burjaatia vabariigi kuberner Aleksei Tsõdenov näis 2. oktoobril sotsiaalmeediapostituses kinnitavat, et Šipilova suri katku tagajärjel. Samal ajal kui ta lükkas ümber kuulujutud, et Šipilova oli viibinud Burjaatias, kirjutas kuberner, et naine suri katku. Hiljem muutis ta postitust, lisades sõna "võimalik".

Irkutski oblasti kuberner Igor Kobzev on samuti olukorra suhtes vähe infot andnud. 2. oktoobril tegi ta avalduse eriti ohtliku nakkuse kohta, andes samal ajal teada oblasti sanitaar- ja epideemiatõrje komisjoni erakorralisest koosolekust.

Kobzev kommenteeris Šipilova surma esimest korda 4. oktoobril, kuid ei nimetanud teda nimepidi, vaid rääkis "Irkutski katkuvastase instituudi töötajast".

"Oblastis rakendatakse ennetusmeetmeid Rospotrebnadzori (Venemaa riikliku rahvatervise ja tarbijakaitse ameti) range järelevalve all," teatas kuberner.

Kobzev ei rääkinud otseselt katkust, vaid ütles Rospotrebnadzorile viidates, et töötaja nakatus teadmata päritoluga kopsupõletikku. "Patsiendilt võetud proovides ei tuvastatud mikroorganisme, mis oleksid seotud töötaja ametiülesannetega," väitis kuberner.

"Instituudi töötajate seas ei ole viimase kümne päeva jooksul registreeritud nakkushaiguste juhtumeid. Kõik patsiendiga kokku puutunud inimesed on tuvastatud, läbi vaadatud ja võetud meditsiinilise jälgimise alla, mis hõlmab igapäevaseid laboratoorseid teste," teatas ta.

Irkutski katkuhirm ei ole esimene kord, kui Venemaa ametnikud on püüdnud võimaliku terviseohu kohta käivaid andmeid avalikkuse eet varjata. Aprillis püüdsid Venemaa võimud pisendada ka teist puhangujuhtumit – alates veebruarist oli mõnedes Siberi piirkondades levinud veiste epideemia –, väites, et olukord on kontrolli all ja haiguse põhjustas suhteliselt kergemat tüüpi bakteriaalne nakkus pastörelloos.

Veterinaarid ja sõltumatud ajakirjanikud seadsid selle selgituse kahtluse alla, viidates massilisele loomade hukkamisele, külade sulgemisele ja salastatusele, mis on tüüpilisem suu- ja sõrataudi (SST) puhangu korral.

Meedia: Valge Maja jälgib olukorda

Valge Maja jälgib teateid Venemaal väidetava katkujuhtumi ja sellega seotud karantiinide kohta, teatas president Donald Trumpi administratsiooni esindaja väljaandele Axios.

Tema sõnul on administratsioon olukorrast teadlik, jälgib puhangut ja hindab võimalikke tegevusvariante. Valge Maja pressiteenistus suunas küsimused edasi USA välisministeeriumile, kuid ministeerium päringule ei vastanud, vahendas Vene väljaanne Dožd.