Sõna juubel näikse olevat kaotanud pea täielikult oma algse tähenduse. Kas teate, millest see sõna tulnud on? Eks ikka antiikajast ja ladina keelest, tähendades algselt viiekümne, hiljem ka 25 eluaasta täitumist. 50. sünnipäev oli siis esimene juubel ja teine juubel saabus 75 eluaasta täitumisel, kolmas saja-aastaseks saades.

Keelt muidugi enam vana aja liistule tagasi ei tõmba ja keeleteadlased ja -korraldajad sedastavad, et sõna juubel tähistab ümmargust tähtpäeva. Ometi ei saa selle sõnaga asendada sõna sünnipäev.

Toon näiteid. Jaanuaris sai 70aastaseks kirjanik Paul-Eerik Rummo. Selle asemel pole õige öelda ega kirjutada, et jaanuaris oli kirjanik Paul-Eerik Rummo 70. juubel. Kindluse mõttes kordan: viimati kõlanud näide oli väärast keelekasutusest. Nagu ta ise ühes intervjuus kenasti ütles, pole 70. sünnipäev õige juubel. See on lihtsalt ümmargune sünnipäev. Kui aga hädasti on vaja sõna juubel kasutada ja teisiti kohe üldse ei saa, siis võib öelda, et jaanuaris peeti Paul-Eerik Rummo 70 aasta juubelit.

Kuidas siis asutuste puhul toimida? Kas ettevõtte viis, kümme või viisteist tegevusaastat vääriks juubeldamist? Kui just peab, aga sel juhul siis nõnda, et sõnu juubel ja sünnipäev segamini ei aeta: peetakse viiendat sünnipäeva või viie aasta juubelit.

Teisipidi võttes, kui laps saab viie- või kümneaastaseks, kas on kohane seda juubeliks tituleerida? Vahest aitab sünnipäevastki, armastuse suurust sõna juubel ei näita.

NB! Vikerraadio Keelesäutse saate kuulata SIIN.