Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Raudsaar: pressivabadust võisid mõjutada allikaseadus ja kriis
Eesti langus meediavabaduse tabelis võib-olla tingitud nii allikakaitse seadusest kui ajakirjanduse kättesaadavuse vähenemisest, ütles ajalehtede liidu tegevdirektor Mart Raudsaar.
USA organisatsioon Freedom House avaldas täna taas ajakirjandusvabaduse tabeli, millest selgub, et Eesti koht on langanud. Kui kaks aastat tagasi oli Eesti 14. kohal, siis mullu jagati 19.-20. kohta ning tänavu langeti juba 23. kohale. Eesti langust Freedom House ei põhjendanud.
"Esimesena meenub mulle loomulikult allikakaitse seadus," ütles Raudsaar ERR-i uudisteportaalile. Ta tõi välja, et kui europarlament arutas Ungari meediaseadust, koostati nimekiri riikidest, mille suhtes oldi samuti murelik, ning nende seas oli ka Eesti.
"Kui [languse konkreetseid] põhjuseid teadmata mõelda, mis võiks olla Eesti ajakirjanduse probleemideks, siis võib arvata, et oma rolli mängib ka üldine majanduskliima halvenemine. /.../ Majapidamistel on teatavasti üha vähem raha käes ning nad saavad ka ajakirjandusele vähem kulutada," sõnas Raudsaar.
"Vaba ajakirjandust võib ju teha, kuid omaette küsimus on, kas see jõuab inimesteni. Ka Valgevenes on näiteks kindlasti mõned vabad ajakirjandusväljaanded, kuid need on põrandaalused ning ei oma ühiskonnas märkimisväärset mõju," selgitas ta.
Samuti tuleks Raudsaare sõnul riiklikult arutada, kas ja kuidas toetada postiteenust. "Inimesed ei saada enam kirju, vaid e-maile. Alles jäävadki sisuliselt ainult ajalehed ja postipakid. Turg on langevas trendis ning see tähendab, et ühel hetkel tuleb selle teenuse eest ka rohkem raha küsida," rääkis ajalehtede liidu juht.
"Väljaanded ei jõua aga rohkem maksta ning see tähendabki, et juurdepääs ajakirjandusele jällegi väheneb. Universaalteenuste rahastamine on seega kindlasti teema, millest peaks riigi tasandil rääkima," ütles Raudsaar.
Samuti tõi ta esile, et rahvusringhääling peab olema üle Eesti kättesaadav. "Ma ei usu küll, et see oleks [ajakirjandusvabaduse languse] põhjus, kuid /.../ sellega on olnud probleeme. Samas tean ma, et selle küsimusega tegeletakse väga põhjalikult."
Freedom House'i täna avaldatud pingereas oli sarnaselt eelmisele aastale esikohal Soome, millele järgnesid teist ja kolmandat kohta jagavad Norra ja Rootsi. Leedu sai 36. ja Läti 54. koha. USA on Eestist eespool, 17. kohal.
"Esimesena meenub mulle loomulikult allikakaitse seadus," ütles Raudsaar ERR-i uudisteportaalile. Ta tõi välja, et kui europarlament arutas Ungari meediaseadust, koostati nimekiri riikidest, mille suhtes oldi samuti murelik, ning nende seas oli ka Eesti.
"Kui [languse konkreetseid] põhjuseid teadmata mõelda, mis võiks olla Eesti ajakirjanduse probleemideks, siis võib arvata, et oma rolli mängib ka üldine majanduskliima halvenemine. /.../ Majapidamistel on teatavasti üha vähem raha käes ning nad saavad ka ajakirjandusele vähem kulutada," sõnas Raudsaar.
"Vaba ajakirjandust võib ju teha, kuid omaette küsimus on, kas see jõuab inimesteni. Ka Valgevenes on näiteks kindlasti mõned vabad ajakirjandusväljaanded, kuid need on põrandaalused ning ei oma ühiskonnas märkimisväärset mõju," selgitas ta.
Samuti tuleks Raudsaare sõnul riiklikult arutada, kas ja kuidas toetada postiteenust. "Inimesed ei saada enam kirju, vaid e-maile. Alles jäävadki sisuliselt ainult ajalehed ja postipakid. Turg on langevas trendis ning see tähendab, et ühel hetkel tuleb selle teenuse eest ka rohkem raha küsida," rääkis ajalehtede liidu juht.
"Väljaanded ei jõua aga rohkem maksta ning see tähendabki, et juurdepääs ajakirjandusele jällegi väheneb. Universaalteenuste rahastamine on seega kindlasti teema, millest peaks riigi tasandil rääkima," ütles Raudsaar.
Samuti tõi ta esile, et rahvusringhääling peab olema üle Eesti kättesaadav. "Ma ei usu küll, et see oleks [ajakirjandusvabaduse languse] põhjus, kuid /.../ sellega on olnud probleeme. Samas tean ma, et selle küsimusega tegeletakse väga põhjalikult."
Freedom House'i täna avaldatud pingereas oli sarnaselt eelmisele aastale esikohal Soome, millele järgnesid teist ja kolmandat kohta jagavad Norra ja Rootsi. Leedu sai 36. ja Läti 54. koha. USA on Eestist eespool, 17. kohal.
Toimetaja: Oliver Kahu
