Uudisteagentuuri BNS juhi Anvar Samosti ja Läti välisministeeriumi poliitikabüroo juhataja Andris Raz?nsi raport märgib, et riikides eksisteerivad nähtavalt erinevad poliitilised tavad, tihti on tunda asjatundmatuid ja vahel ka ülbed hoiakud ja riigid pühenduvad erinevalt pikaajaliste eesmärkide saavutamisele.

Olulise takistava tegurina on toodud välja ka suhted Venemaaga. "Isegi kui kahe riigi vahel on olemas selge strateegiline konsensus selle kohta, kuidas Venemaaga suhteid arendada, kasutatakse selle rakendamiseks erinevaid meetodeid."

Raport toob välja ka mitmeid praktilisi takistusi, mis meie ühiste huvide saavutamist raskendavad: Läti ja Eesti näevad teineteist sageli konkurentidena; üksikisikute vaheliste isiklike kontaktide maht on väike; liiga palju toimub vormitäiteks korraldatud kohtumisi ning valdkondade eliidi esindajad ja eksperdid suhtlevad liiga vähe strateegilisel tasandil, ilma jutupunkte järgimata.

Veel märgitakse, et poliitikud on kõhklevad pikaajalise mõjuga kahepoolsete eesmärkide rakendamisel; koostööprojektidest huvitatud ja nende elluviimiseks võimelisi inimesi on liiga vähe ning koostööd pärsib teineteise keelte piiratud tundmine.

Raport toob välja, et Lätis ja Eestis on üldse liiga vähe inimesi: olemasolevate kõrgkoolide jaoks ei jätku piisavalt tudengeid, ebapiisav tarbijaskond ei hoia alal tõhusat konkurentsi, infrastruktuuri kasutajate vähene hulk ei õigusta investeeringuid.

Ettepanekud

Raportis tuuakse välja ka rida ettepanekuid, kuidas neist probleemidest üle saada. Suhtluse edendamiseks ning kontaktide loomiseks soovitavad Samost ja Raz?ns luua süsteemi Läti ja Eesti eliidi regulaarsete kohtumiste korraldamiseks.

Samuti soovitatakse riigiametnike vahetusprogrammide korraldamist ministeeriumide ja muude valitsusasutuste vahel, alustades riikide välisministeeriumidest.

Rail Baltica projekti ei tohiks raportööride arvates hinnata üksnes praeguse kahe pealinna vahel reisijate arvu põhjal, sest kiire rongiühenduse loomine ise suurendab linnadevahelist liiklust plahvatuslikult.

Raport leiab, et vajalik on meie riikides toimuvate sündmuste ja arengute vastastikuse kajastamise edendamine: avalik-õiguslikel ringhäälinguorganisatsioonidel peaks olema püsikorrespondent naaberriigi pealinnas ning ajalehed peaksid naaberriigis toimuvale rohkem leheruumi pühendama.

Äärmiselt oluliseks peavad raportöörid, et mõlema riigi valitsused euro plaanikohaselt kasutusele võtaksid, mis tähendab Eesti liitumist euroalaga 2011. aastal ja Läti liitumist 2014. aastal.

Läti ja Eesti peaksid raportööride hinnangul vastastikku konsulteerima maksupoliitika muutmise teemadel, et hinnata muutuste võimalikku kaudset mõju. Kasulik oleks maksusüsteemide jätkuv ühtlustamine.

Välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes tuuakse välja, et kasulik oleks ministrite tasandil ühiste visiitide korraldamine kolmandatesse riikidesse, eriti EL-i naaberriikidesse.

Raport leiab, et riikidevaheline koostöö lisaks väärtust avalikule diskussioonile välis- ja julgeolekuküsimuste üle. Samost ja Raz?ns pakuvad välja kahe hea mainega ürituse ühekordset vahetamist: Lennart Meri konverentsi viimist Tallinnast Riiga ning Riia konverentsi toomist Tallinnasse.

Läti ja Eesti välisministeeriumid peaksid nende arvates otsima võimalusi ühiseks tegutsemiseks, kaaludes näiteks võimalust mõlema riigi kulude vähendamiseks uute ühiste diplomaatiliste esinduste loomise teel. Kulutõhususe põhimõtet tuleks järgida ka muudes valdkondades ning Eesti ja Läti riigiametid peaksid kaaluma võimaluse korral ühishangete korraldamist.

Haridusmaastikul peab raport vajalikuks, et riigid peaksid soodustama ja toetama vastastikust tudengivahetust. Kumbki valitsus võiks naaberriigi tudengitele igal aastal pakkuda 100 stipendiumit riigi parimates ülikoolides õppimiseks ning ülikoolid peaksid omavahel jagama finants- ja inimressursse, et luua ühised kaasaegsed uurimisasutused.

Lõpetuseks märgib raport, et Läti ja Eesti koostööga seotud küsimuste päevakajalisuse säilitamises peaksid mõlema riigi valitsused eraldama riigieelarvest igal aastal vahendeid ühisele Läti-Eesti koostööfondile. Fond võib raportööride arvates tööd alustada isegi väga väikeste, sümboolsete summade baasil.