Ehkki teise järgu avamisel jagati kingitusi ja peeti kõnesid nagu pidupäeval, pole prügila laiendamine sugugi rõõmus sündmus, vahendas Aktuaalne kaamera.

Prügilatesse ladustatakse liiga palju taaskasutavaid ja biolagunevaid jäätmeid, tõdes keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek, kelle hinnangul ei stimuleeri praegused madalad jäätmekäitlustasud inimesi jäätmeid sorteerima.

Keskkonnainvesteeringute keskuse juhataja Kalev Aun ütles, et Uikala prügila tegevuse ajal loodud eeldused jäätmekäitluskultuuri tekkeks.

"Siin on projekt lahendatud nii, et keskkonnareostus ja riskid on viidud miinimumini. Nii et on väga hea, et jäätmed on siin koos," kinnitas Aun. "Järgmine etapp on jäätmete sorteerimine nende tekkekohal. Ladustamisele peavad ikkagi minema need jäätmed, mida taaskasutada enam ei saa."

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek tõdes, et Eestis on väga vähe näiteid korralikust jäätmekäitlusest. Eegi sõnul on omavalitsused selles osas väga vähe teinud ja selget liigiti kogumisele suunatud regulatsiooni, mis oleks kaetud juhendite, selgituste, abi ja kontrolliga, on väga harva leida.

Eeki hämmastab inimeste hoolimatus.

"Ka neid võimalusi, mis on olemas - eriti ma pean silmas pakendi liigiti kogumist  - ega neid ikka väga hästi ei kasutata," rääkis Eek. "Vahel ei saagi aru, kes neid ei kasutata sellepärast, et inimesed ei tea seda, või  - mis on paraku tõepärasem-, paljude inimeste jaoks on see võõras mure ja praegune jäätmekäitlussüsteem ei motiveeri neid sellega tegelema - nad ütlevad, et see on liiga väike raha, et sellega tegelda."
 
Nii ongi tegemist nõiaringiga: leping prügifirmaga näib olevat liiga kulukas, jäätmete sorteerimisest tulenev efekt aga liiga väike. Kardetavasti kulub selleks, et inimesed harjuksid ise oma jäätmeid sorteerima, vähemalt üks inimpõlv.