Prügi põletamise ja ladustamise käitlustasu muutub alates 1. juulist senisest kaks kuni kolm korda kallimaks. Kuna jäätmevedajad, nagu AS Eesti Keskkonnateenused või Ragn-Sells maksavad seda tasu riigile iga tonni pealt, esitasid nad omavalitsustele taotluse hinnatõusuks. 

Suurima jäätmevedaja Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liikme Bruno Tammaru sõnul puudutab hinnatõus eelkõige segaolmejäätmete äravedu ja neid, kes ei kogu prügi liigiti.

"Põhjus on selles, et Eestis täna jäätmeid ei võeta ringlusse nii palju, kui Euroopa Liit tahaks, et me neid võtaks ringlusse, ja selle maksu kaudu siis motiveeritakse," lausus Tammaru.

Suur osa omavalitsusi on jäätmevedajate hinnakirja muutmise taotluse rahuldanud ja kolmapäevast suurenevadki Eesti inimeste püsikulud. Põlva abivallavanem Rene Kintsiraud selgitas, mida tähendab uus olukord Põlva valla elanikele.

"Kui me võtame sellised klassikalised Põlva valla korterelamud, kus meil enamus inimesi elab, on ju seal 2,5-kandine konteiner, kui ta muidu oli 56 eurot, siis nüüd on ta 66 eurot. Võtame neli tühjenduskorda või kaks tühjenduskorda kuu peale, mõju ikkagi paarkümmend, 30, 40 eurot sõltuvalt nüüd maja tüübist ja selle maksab kinni konkreetselt korteriomanik ehk elanik," rääkis Kintsiraud.

Seadusemuudatus puudutab ka jäätmete ladustamist ehk otseselt näiteks ehitusjäätmete või suurjäätmete nagu diivanid  äraandmist.

"Saastetasu suurus on tonnides ja see on 60 eurot tonn, mis lisandub. Ehk siis, kui täna oli seal võib-olla jäätme äraandmise hind tonni kohta 60 või 70 eurot tonn kusagil jäätmejaamas või prügilas, siis nüüd see lihtsalt kahekordistub. Selles mõttes jah, hinnakasv on seal olemas," lisas jäätmevedaja.