Raul Veede: kuidas töötab Vikipeedia? ({{commentsTotal}})

Raul Veede on meediaspetsialist ja MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse endine liige.
Raul Veede on meediaspetsialist ja MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse endine liige. Autor/allikas: ERR/Ülo Josing

Mõne aja eest kirjutas andmekaitse inspektsioon juba teist korda Wikimedia Eestile, nõudes, et kellegi artiklist eemaldataks üht või teist laadi andmed. Et juriidiline kirjaoskamatus kellelegi rohkem piinlikke hetki ei valmistaks, tuleb Vikipeedia toimimist ilmselt avalikult selgitada.

Hämmastavalt paljud inimesed tunduvad kujutlevat, et Vikipeedial on kusagil toimetusekontor, kus istuvad palgalised toimetajad. Kust niisuguses mastaabis töö tegemiseks raha võetaks, jääb seejuures teadmata – paljudes keeltes on Vikipeedia ju suurim entsüklopeedia, nende seas on ka eesti keel (seni suurim oli nõukogudeaegne ENE 90 000 artikliga, meil on juba 120 000). Tegelikult kirjutavad Vikipeedia artikleid omast vabast ajast ja igasuguse tasuta vabatahtlikud, kes ei pruugi ennast isegi kuidagi identifitseerida. Just sellepärast ei maksa midagi ka lugejad.

Vikipeedia tehnilist poolt korraldab USA-s tegutsev mittetulundusühing Wikimedia Foundation (WMF), mille töötajad hoiavad püsti serverid, kirjutavad tarkvara ja tegelevad liikumise õigusliku poolega ning sõlmivad koostöölepinguid: näiteks on viimastel aastatel lepitud kokku mitmete arengumaade telefonifirmadega, et need laseksid inimestel Vikipeediat nutitelefonides tasuta kasutada. WMF aga ei tooda Vikipeedia sisu: tekste ja pilte. Ta ainult võimaldab soovijatel seda teha.

WMF pole hakanud looma kontoreid kõigisse maailma riikidesse, vaid pakub võimaluse vabatahtlikele, kes on organiseerumisest huvitatud. Igaüks võib luua MTÜ, mis nõuetele vastamise korral saab WMFilt tunnustuse ametliku haruorganisatsioonina. See aga ei tähenda, et need kaks oleksid juriidiliselt seotud kuidagi teisiti kui koostöölepinguga, mis annab võimaluse emaorganisatsioonilt raha taotleda (kuid mitte automaatset õigust seda saada). Üle maailma on kohalikke harusid juba üle 40, üks seesugune ka meie Wikimedia Eesti.

Piirkondlikud organisatsioonid ei tegele samuti ise Vikipeedia sisu loomisega. Neil pole selle otseseks mõjutamiseks õigustki. Kõik Vikipeedia sisu mõjutavad otsused tuleb teha Vikipeedias endas. Nii nagu põhimõtteliselt igaüks võib asuda artiklit kirjutama, võib igaüks tehtud muudatused ka tühistada, kui need ei vasta kogukonna kui terviku kehtestatud reeglitele.

Mida teeb Wikimedia Eesti? Me korraldame artikli- ja fotovõistlusi, näitusi ja koolitusi, propageerime Vikipeediat ja selle sõsarprojekte, sõlmime kokkuleppeid foto- ja tekstiannetusteks, ekspertide abiks ja kvaliteedi parandamiseks. Koostöös paljude Eesti asutuste, organisatsioonide ja ettevõtetega loome tingimused selleks, et vabatahtlikud eestikeelset Vikipeediat kasvataks ja arendaks – aga meie otsene mõju selle sisule on umbes sama suur kui Eesti NATO Ühingul järjekordsetele NATO manöövritele.

Loomulikult võib meilt nõuda Vikipeedia parandamist kellelegi meelepäraseks, aga võib ka Eesti Energialt või Eesti Loomakaitse Seltsilt. Inimesed teevad ikka veidraid asju, on hullematki nähtud.

Niisiis kirjutab artikleid ja teeb pilte vabatahtlike kogukond. Mõni kaastööline astub läbi vaid üks kord elus ja lisab puuduva koma, mõni tegutseb järjekindlalt aastaid. Nagu igal pool mujalgi, vastutab igaüks oma tegude eest ise. Enamik vandaale kutsutakse kiiresti korrale ja kes tõepoolest üksnes vihavaenlast laimama tuli, vastutab seadusega ettenähtud korras. Tõsi, kohtuasju ei tule ka üle maailma kuigi sageli ette – enamasti rünnatakse Vikipeediat ja vikipediste ikkagi kahtlastel alustel, pigem poliitika või usu kui faktivigade tõttu.

Kui teile ei meeldi, mida teie kohta Vikipeedias kirjutatakse, võtke sõna artikli arutelulehel. Ärge karjuge ega ähvardage (nagu on teinud näiteks Mart Ummelas ja Kalev Rebane), sellest ei ole kasu: isegi kui keegi šantaažile allub, tühistab teine kiiresti muudatused. Eelmisel aastal sai selle väga valuliselt selgeks üks Prantsuse luureagentuur.

Kui seni artiklis seisnud väited ei vasta tõele või te suudate muul moel inimesi veenda, et need ei peaks entsüklopeedias olema, jõutakse kokkuleppele. Märksõnad on tähelepanuväärsus, olulisus ja tõestatavus avalike allikatega: kes pole elus midagi tähtsat teinud, ei pea ka Vikipeedias olema, iga pisiasi samuti mitte, rääkimata kuulujuttudest.

Nagu inimesed ikka, võivad ka vikipedistid olla nii mõistvad kui ka põikpäised, sõltuvalt asjaoludest ja lähenemisest. Kui juhtub, et teid tõesti ei kuulata ja teil on tõsiseid argumente, rääkige oma murest politseile ning nemad võtavad konkreetse autori vastutusele.

Kui teile aga lihtsalt ei meeldi, et rahvas teab, mida teinud olete, jääb ainult üks soovitus: ärge niisuguseid asju tehke või katsuge edaspidi teha midagi sellist, mis teie mainet parandaks.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: