Eesti staažikad teadlased ei usu kliimasoojenemise ohtudesse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: PA Wire/Scanpix

Hiljuti avalikustatud ÜRO kliimamuutuse valitsustevahelise paneeli (IPCC) raport ütleb, et kliimasoojenemise mõjud on äärmiselt tõsised ja pöördumatud. Eestis leidub aga hulk staažikaid teadlasi, kes leiavad, et see kõik on bluff, samas on nad kõik seda meelt, et roheline ehk säästlik eluviis on kasulik.

Märtsi lõpus avaldas ÜRO valitsustevaheline paneel raporti, mis ütleb, et üleilmse soojenemise mõjud on tõsised, kõikjale ulatuvad ja pöördumatud, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

See on seni kõige põhjalikum uuring, mis kinnitab, et inimkond on silmitsi suurte probleemide, kui mitte katastroofiga ja selle põhjus on meie enda tekitatud kasvuhoonegaasid, eeskätt süsihappegaas.

Üllataval kombel leidub isegi Eestis hulk teisitimõtlejaid, kes ütlevad, et see kõik on hüsteeria ja bluff.

Anto Raukas, Arvi Liiva, Olavi Kärner ja Arno Arrak on oma ala staažikad teadlased, aga peale pika karjääri ühendab neid veel üks asi – nad kõik on globaalse kliimasoojenemise või vähemasti inimtekkelise kliimasoojenemise eitajad.

Atmosfäärifüüsik Aarne Männik osaleb mitme teadusasutuse moodustatud projektis, kus modelleeritakse kliimamuutuse mõju konkreetselt Eestile. Töö üks alus on ÜRO kliimamuutuse paneeli ehk IPCC raportid, millest viimane tuli välja kaks nädalat tagasi.

Männik eitajaid ei mõista. "See on iseenesest huvitav fenomen, et miks nad seda eitavad. Selles mõttes, et nad oskavad lugeda küll ja nad võiksid need samad IPCC raportid ette võtta. Kui neil on tõesti siis väga tugevad argumendid välja käia – siis palun!" rääkis ta.

Arvestades praegust teaduse peavoolu, on soojenemises kahtlemine radikaalne. Eesti kliimaskeptik number üks on kahtlemata geoloogist akadeemik Anto Raukas. Tema sõnul pole esiteks kindel, kas maakera keskmine temperatuur on viimase sajandiga üldse tõusnud ja teiseks, kui vaadata geoloogilises ajakavas, oleme me teel hoopis järjekordse jääaja suunas.

Kui seda vastuolu saab veel selgitada liiga erinevate mõõtkavadega, siis leidub hulk skeptikuid, kes küll tunnistavad kliima soojenemist, aga eitavad inimese osa selles.

ÜRO raport sedastab, et kõige kurja juur on eeskätt süsihappegaas ehk CO2, mis tekib näiteks fossiilsete kütuste põletamisel ja põhjustab nn kasvuhooneefekti.

"On olemas kindlasti looduslikud tegurid, mis muudavad kliimat, aga nüüd on kogu kliima muutumine pandud, võiks öelda, ühele kaardile, inimtekkelisele CO2-le," tõdes Arvi Liiva.

"Need soojenemised ja külmenemised juhtuvad, aga nad on kõik loomulikud. Neil ei ole süsihappegaasiga mitte midagi tegemist," lisas pensionil keemik ja tuumainsener Arno Arrak.

Anto Raukas tõi välja, et geograafiaõpikutes selgitatakse, et Maa kliima muutub atmosfääri, hüdrosfääri, litosfääri ja biosfääri koostoimel, kliimatekke faktorite mõjul. Need on tema sõnul eeskätt planetaarsed ja geoloogilised.

"Kust me oma soojuse saame? Päikeselt. Ja nüüd need inimesed, kes kõnelevad inimtekkelisest globaalsest soojenemisest, elimineerivad kõik sfäärid peale atmosfääri, atmosfääris elimineeritakse kõik gaasid peale süsihappegaasi ja süsihappegaasi puhul elimineeritakse kõik võimalused peale inimtekkelise," rääkis Raukas.

Skeptikute sõnul räägitakse kogu aeg CO2-st ja selle kärpimisest, kuid unustatakse näiteks veeaur ja metaan, mille osa atmosfääris on tööstusrevolutsiooni algusest saati veel plahvatuslikumalt kasvanud.

Rahvusvaheliselt tuntuim ja ilmselt radikaalseim eesti soost kliimaskeptik on USAs elav Arno Arrak. Ta töötas omal ajal ameeriklaste Apollo kuumaanduri juures, tegutses pikalt õpetajana, huvitus pensionile jäädes kliimamuutuse teemast ja kirjutas 2010. aastal raamatu "What Warming? – Mis soojenemine?".

"See roheline eluviis on lollus. Mis nad selle nimel teevad, on kriminaalne. Nad tahavad kivisöe ja fossiilmaterjali põletamisele lõpu peale panna. See on sama kui paneme tsivilisatsioonile lõpu peale. Kui nad sellega tõesti hakkama saavad, siis oleme kiviajas tagasi," selgitas Arrak oma vaateid. Tema sõnul on võimalik kivisütt põletades ja bensiini põletades jätkata, kuna sealt tulev süsihappegaas maailma soojust ei muuda.

Teisitimõtlejad leiavad üllatava liitlase Tartu ülikooli rektor Volli Kalmu näol. Ta leiab, et kliima kujunemine on palju keerulisem, kui praegu massidele serveeritakse ja inimese osa selles väiksem.

"CO2, mis tekitab kasvuhooneefekti ja mille kasv atmosfääris on kindlasti halb, on aga ainult üks mitmekümnest gaasist, mis täpselt sama efekti tekitavad. /.../ Selles mõttes ma ütlen, et kliima soojeneb, merevee tase tõuseb ja kindlasti on selles oma roll inimesel, aga ei maksa arvata, et inimene ühe teguri kaudu suudab kõiki neid 30 kompleksis ja kohati üksteisele vastasmõjuga kliimategureid kõike pea peale pöörata," selgitas Kalm.

Mulje äärmuslike kliimanähtuste sagenemisest on petlik

Kõrvetavad põuad Austraalias, erakordsed lume- ja külmalained USA idarannikul, üleujutused ja maalihked Lõuna-Ameerikas, rekordtormid Aasias, mis nõuavad juba praegu tuhandeid elusid – need on hoiatajate sõnul näited soojenemisega kaasnevast uuest kliimamustrist, kus hakkame nägema üha rohkem ekstreemseid ilmastikunähtusi.

ÜRO ennustab, et sajandi keskpaigaks toob see eeskätt just vaesemates riikides kaasa vee- ja toidunappuse, massimigratsiooni ning konfliktid ja sõjad. Ainus variant seda kõike vältida, on nende sõnul kärpida kasvuhoonegaase.

Liiva hinnangul mängivad hoiatajad maailma päästjaid, kehtestades norme ja ähvardades, kui neid ei täideta.

Anto Raukase sõnul on äärmuslikud loodusnähtused, näiteks tänavu Eestis olnud erakordselt soe talv, lihtsalt anomaaliad.

Skeptikute sõnul on mulje äärmuslike kliimanähtuste sagenemisest petlik, sest moodsate vahendite, näiteks satelliitidega lihtsalt registreeritakse neid paremini ja infoajastul levib teave üle ilma.

Äärmuslikud ilmaolud olevat esinenud sama tihti ka sada aastat tagasi, aga väljaspool konkreetset piirkonda seda ei teatud.

Ka Tõravere Observatooriumi teadur ja atmosfäärifüüsik Olavi Kärner kinnitas, et inimese mõju kliimale on tühine, võrreldes näiteks päikese aktiivsusega. Ta nimetas juttu inimtekkelisest kliimasoojenemisest mania grandiosa’ks ja koguni äripoliitiliseks tellimuseks.

Ka Anto Raukas ütles, et kliimaga on seotud triljonid dollarid. "Kui me kõneleme, et peame energiat säästma, peame väga energiasäästlikud kodumasinad ja transpordi võtma, siis on ju põhjus selles, et kõik vajab välja vahetamist ja see on kasulik ärimeestele," põhjendas ta.

Männiku hinnangul võib siis öelda ka vastupidi - et vastuargumendid on naftatööstuse lobitöö. "Sedasorti süüdistustega minu arvates ei aidata protsessi kuskile edasi," märkis ta.

Ehkki vaidlus põhjuste üle on kohati vägagi kirglik, siis hetkel ametlik prognoos, mis meid looduse poolt Eestis ees ootab, ei ole väga dramaatiline.

Loo moraal on siiski see, et isegi kui nad kliimasoojenemisse ei usu, nõustub enamik skeptikutest, et säästlik, rohelisem eluviis on möödapääsmatu.

"Mina kutsun inimesi säästlikult ja puhtalt elama, aga samal ajal ma ei kutsu inimesi rumalusele," ütles Raukas.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: