Rain Kooli: Soome ei sõlmi NATO-ga veel abielu, aga kooselu registreerib küll
Soome ei ole NATO liige, Soome ei kavatse NATO liikmelisust taotleda ja Soomel pole kavatsust oma seisukohta selles küsimuses ka niipea muuta. Selline on olnud Soome ametlik suhtumine NATO liikmeks saamisse juba aastakümneid. Viimase kümne aasta jooksul on aga hakatud selle kõrval laulma ka n-ö teist häält.
Suhtumist NATOsse on juba mõnda aega määratlenud muu hulgas ka Soome ametlik kaitsepoliitiline doktriin. Kuigi liikmelisuse taotlemist ei deklareeri see otsesõnu ka praegu, on Soome ja NATO suhe selles järjest lähedasemaks muutunud ja otsustava sammu astumise künnis järjest madalamaks saanud.
Kui näiteks kümme aastat tagasi räägiti veel sellest, et „kaitseliidu liikmelisuse taotlemine on endiselt Soome võimaluste hulgas“, siis viis aastat tagasi muutus sõnastus juba selliseks, et „ka edaspidi on olemas mõjuvaid põhjuseid liikmelisuse kaalumiseks“.
Järgmisel nädalal toimuval NATO tippkohtumisel kavatseb Soome piltlikult öeldes abielu veel mitte sõlmida, aga kooselu registreerida küll. Walesis allakirjutatav leping näeb ette, et Soome lubab kriisiolukorras NATO väed oma territooriumile ning varasemast veelgi rohkemaid ühisõppusi ning sõjalist koostööd.
Võib küsida, miks Soome siis juba kohe viimast sammu ei astu ning NATO liikmeks ei pürgi. Tegemist on oma suuruse kohta ühe Euroopa suurima sõjalise võimekusega riigiga, mille NATO avasüli vastu võtaks.
Kuigi Eestis kõlavas retoorikas jääb teinekord pealmiseks väide, et Soome poliitikud on vältinud NATO liikmeks saamist Venemaa kartuses, siis tegelikult on peamine põhjus niinimetatud kodurindel. Soome üldsus lihtsalt usub iseseisvasse kaitsevõimesse, üldisesse ajateenistusse ning tugevasse kaitsetahtesse ning seisab kaitseliidu liikmeks astumisele ühemõtteliselt vastu. NATO liikmelisuse aktiivne ajamine tähendaks vastuollu minekut avaliku arvamusega ja seega ka kergekujulist poliitilist enesetappu.
Eelöeldu muidugi ei tähenda, et Soome ja NATO suhe Venemaa külmaks jätaks. Vastupidi, juba mõni aasta tagasi kõlasid Vene kindralstaabist sel teemal hoiatavad sõnumid. Täna aga deklareeris Vene riigiduuma väliskomisjoni esimees Aleksei Puškov, et Soome ei ole enam erapooletu riik.
Selge on, et Soome Venemaa ähvardustest välja ei tee ning läheb enda valitud teed edasi. Põhjanaabrite välispoliitika üks tunnustest aga on, et samal ajal püütakse siiski oma seisukohti ka idanaabrile kindlalt, kuid rahulikult selgitada.
Allikas: ERR-i raadiouudiste kommentaar
