Kaitsevaldkonna murede katalüsaatoriks oli Ukrainas 2022. aastal alanud sõda, mis pani Eestit kiirelt tegutsema nii oma riigikaitse kui ka ukrainlaste aitamise nimel. Kaitsevägi kinnitab, et kogu see aeg on neil olnud olemas ülevaade, mis neil olemas on ja kuskohas. Tähelepanu läks kõrvale aga sellelt, mis hinnaga on asjad arvele võetud.

"See põhitegevus, kas meil on üksused ette valmistatud, kas meil on varustus neile olemas, kõik need aspektid said hästi tähtsaks ja kogu väljaõppe tegevusfookuses läks tegelikult sellele, kuidas me võimalikult kiiresti selle väe valmis saame. Noh, need andsid ju väga selge suunise väele, mis on tähtis ja kuhu poole minna. Ja selle võrra see fookus kaitseväel kindlasti hajus sellelt, mis need tugifunktsioonid on ja kuidas need toimivad," ütles kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Vahur Karus.

Kuidas täpselt aeti asju tol ajal kaitseministeeriumis, tahtsime küsida toonaselt kantslerilt Kusti Salmilt, kes küll näitas esialgu valmisolekut "Aktuaalsele kaameraga" rääkida, ent lõpuks loobus intervjuust.

On räägitud, et ministeeriumis valitses õhkkond, kus eesmärk oli leida moona ja teha tehinguid, küll pärast saab paberid korda ajada. Kõik see lendas nüüd vastu taevast, kui ilmnes, et lisaks puudulikule raamatupidamisele võib olla korstnasse kirjutatud kümneid miljoneid eurosid. Uus kantsler Kaimo Kuusk hakkas arvepidamises korda lööma, võttes kaasa õppetunnid Ukraina sõjaväelt.

"Me teeme siis korda ka sellesama varade varude arvestuse, mille suure materjalimajanduse reformi minu ajal me algatasime. Reform tähendabki kompleksset lähenemist, et me jõuaksime oma kaitseväega siia moodsasse logistikasüsteemi, kus mul tõesti viimati juunis Ukrainas käies oli natukene kade tunne, kui ma vaatasin, kuidas neil see asi korraldatud on. Inventuurid, sama materjalimajanduse kordategemise osa, me oleme seal põhimõtteid muutnud. Me ei tee ainult lihtsalt tuima ülelugemist edaspidi, me peame hindama ka vara seisukorda," rääkis Kuusk.

Praegu kestab Viru pataljoni täisinventuur, mis peab saama septembriga tehtud ja andma infot, kui palju ressurssi kulub kogu kaitseväe varude inventeerimise peale.

"Me peame mingid põhitegevused mingiks ajaks panema seisma, sest see tähendab seda, et me peame lugema asjad uuesti üle, kandma kõik bilanssi ja me peame oma algsaldo paika saama. Peale seda on meil võimalus edasi minna balansseerides põhitegevust ja neid tugitegevusi," ütles Vahur Karus.

Kaimo Kuuse sõnul ei tule valida väljaõppe. kaitsevalmiduse ja selle vahel, et varade arvestus oleks korras. "Ei, need tuleb teha koos ja korraga. Ja sellega me oleme ka tegelenud selle kahe aasta jooksul," sõnas Kuusk.

Kas see nüüd tähendab, et järgmise aasta augustikuine riigikontrolli raport enam kaitsevaldkonnale kriitikat ei jaga? Kui Kaimo Kuusk ütleb pigem optimistlikult, et seal saab näidata progressi, siis Vahur Karus hoiab ootused madalal.

"Ma arvan, et ka 2026. aasta auditi osas me saame endiselt märkuseid, sest et need tegevused, mis me praegu teeme - uuesti inventuuride läbiviimine, raamatupidamislike eksimuste kõrvaldamine - kõik need asjad on lühiajalised, need konkreetselt tegelevad sellega, millele juhtis riigikontroll tähelepanu," lausus Karus.

"Mis tihti läheb selles diskussioonis kaduma, on see, et tegelikult riigikontroll juhtis ju tähelepanu sellele, et teil on süsteemsed vead, mis tähendab seda, et me peame süsteemi üle vaatama. Me peame vaatama, millised on need abivahendid, mida me saame kasutada, kuidas käib ühe organisatsiooni käest teise kätte RKIK-ist, siis kes teeb hankeid, selle andmine nii-öelda kaitseväkke, kes hakkab seda kasutama. Kõik need protsessid me peame üle vaatama ja korda tegema ja see võtab aega, sest see tähendab seda, et me peame analüüsima, kui me teeme sellise muudatuse, kuidas see hakkab muutma faktoreid kuskil mujal," rääkis Karus.

Kaitsevägi läheb oma tööga edasi, ent poliitilisel tasandil seisab ees juhimuutus, kui ministriametisse asub reservkindral Martin Herem. Endised kõrged kaitseväelased on murelikud, milliseid volitusi on peaminister valmis talle andma.

Uus kaitseminister soovib õigust teha personaliotsuseid, tegutseda üle ministeeriumide ja ametkondade ning muuta kiiresti seadusi ja protseduure. Kaitseväelased küsivad, kes siis lõpuks valitsust juhib, kas peaminister või üks erivolitustega tegevjuht.

"Mida me teame, on see, milliseid nõudmisi esitas kandidaat peaministrile. Seal on katse eristada kaitsepoliitikat kõikidest teistest vabariigi valitsuse poliitikast. See päris nii ei käi, me räägime riigikaitse laiast käsitlusest. Me räägime lõimitud eesmärgistatud tegevusest. Ja peaminister ei adu vist selle poliitika sügavust ja koosmõjusid," ütles kindralmajor reservis, riigikogu liige Meelis Kiili.

Hinnanguid Martin Heremile kui ministrile ei soovi teda tundvad kaitseväelased anda - elu näitab, kuidas läheb. Kuid kas lihtsam on, kui minister on poliitik või oma ala spetsialist?

"Ma arvan, et alati on lihtsam poliitikuga asju ajada. Kui inimene teab, kuidas vorsti tehakse, siis ta võib-olla teab seda liiga detailselt," vastas Vahur Karus.