Valitsus toetas Estonian Airi viie aasta jooksul ligi 130 miljoni euroga
"Aktuaalne kaamera" vaatas ajas tagasi, et uurida, kui palju Eesti riik Estonian Airile rahalist abi andis.
Viimati oli Estonian Air aastases kasumis 2005. aastal, mis on mõneti imetlusväärne, sest toornafta hind oli kolme aastaga kahekordistunud ja odavlennufirmad olid vallutamas Euroopa turgu, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Sealt edasi tuli langus - kolme aastaga pöördus kasum kaks korda suuremaks kahjumiks. SAS, kes omas Estonian Airist 49 protsenti, tahtis seepeale ettevõtmisest välja saada.
Ka Eesti valitsus nägi, et lennufirmaga on kehv seis ja 2009. aastal tegi riik esimese kapitalisüsti - 7,3 miljonit eurot. Järgmisel aastal sai riigist ettevõtte enamusosanik, kui SAS-iga sõlmitud tehingu raames suunati Estonian Airi 280 miljonit krooni ehk 17,9 miljonit eurot. Toona oli kahjum veel vaid 2,5 miljonit.
Juba siis küsis riigikontroll, kas valitsus poleks pidanud seda käsitlema riigiabina, mida peab kooskõlastama Euroopa Komisjoniga.
"Riigi valik on kas panna seda kapitali või mitte panna. Meie valik on panna," ütles toonane majandusminister Juhan Parts 2010. aastal.
Poliitiline otsus oli teha rahvuslikust lennufirmast mandriteülene tegija ja järgmine aasta langetati otsus 30 miljoni eurosest rahasüstist.
Umbes sama palju suurenes järgmiseks aastaks kahjum - 35,8 miljonit eurot. Seetõttu oli kohe vaja 8,3 miljonit eurot päästmisabi.
Selleks hetkeks oli sisse makstud juba 65 miljonit eurot, mida Euroopa Komisjon kahtlustas olevat ebaseaduslik riigiabi. Veel kuu aja sees otsustati 2013. aastal anda 28,7 miljonit laenu.
Mõni kuu hiljem teatati Euroopa Komisjonile, et ümberkorraldusabina suunatakse Estonian Airi järgmisel aastal veel 40,7 miljonit eurot.
Seega, vahemikus 2009 kuni 2014 on valitsus toitnud Estonian Airi ligi 130 miljoni euroga.
Toimetaja: Merili Nael