Erki Urva: Estonian Airi viisid langusesse poliitikute suured ja õigustamatud ambitsioonid ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Estonian Airi kunagise juhi Erki Urva hinnangul said Estonian Airile saatuslikuks poliitikute ambitsioonid. "Aktuaalne kaamera. Nädal" vaatas tagasi Estonian Airi 24 eluaastale.

Estonian Air rajati taasiseseisvumise järel kohalikust liiduvabariigi Aerofloti osakonnast. Lennukiteks oli toona Antonovid, Jakovlevid ja Tupolevid. Aeroflotil oli väga palju lennusihtkohti, kuid Nõukogude Liidu lagunemine ja rahareform sulges enamiku idasuunalistest lennusihtidest, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Esimesed paar aastat peale taasiseseisvumist polnud pahatihti bensiini autogi jaoks, rääkimata lennukikütusest. Esimesed aastad opereeriti selgelt kahjumis, kuid see oli meie aken Läände.

"Eelmise aasta lõpetasime väikese kahjumiga ja see aasta lõpetame ilmselt nulliga," ütles 1996. aasta veebruaris Toomas Peterson, kes juhtis Estonian Airi aastatel 1995-1996.

Riigil omapäi lennufirmat hallata ei tundunud enam järjepidev.

"Teatavasti Estonian Airi enda finantsseis, enda varasemate aastate töötulemused on väga problemaatilised ja selle tulemusena erastamisprotsess piisavalt keeruline," märkis endine majandusminister Andres Lipstok 1996. aasta mais.

Kaasomanikuks tahtis ka skandinaavia SAS, kuid lõpuks otsustati taanlaste transpordihiiu Maersk kasuks.

"Me hoiame ja laiendame Estonian Airi kui Eesti rahvuslikku lennufirmat," ütles 1996. aasta mais Maerski esindaja.

Taanlased toimetasid nulli piirimail ning kahjumist rabeleti välja alles 2001. aastal.

Seesama aasta viis kogu maailma lennunduse väga sügavasse kriisi. Taanlased lahkusid lennundusest ja nende positsiooni võttis üle SAS.

2002. aastal sai Estonian Airi juhiks Erki Urva, kelle sõnul tõi ettevõtte kasumisse võime kiiresti muutunud oludes ümber orienteeruda.

"Me viisime väga palju erinevaid reforme läbi, kaasa arvatud vähendasime toitlustust, mis muidugi tõi väga paljude reisijate pahameele kaasa, kõige rohkem muidugi riigiametnike poolt, kes ise oma reisi eest maksma ei pidanud. Samas kui Eesti juhtivad ärimehed tulid, kiitsid ja patsutasid õlale ning sõitsid rahulikult turismiklassis edasi ja olid väga õnnelikud, et palju vähem maksma peab. Ja vähemalt esimestel aastatel toimisid need sammud väga hästi, sest meil oli 2003. aastal kogu ajaloos rekordkasum," rääkis Urva, kes juhtis ettevõtet 2005. aastani.

Ettevõte oli eurodesse ümberarvutatult 5 miljoniga kasumis ja esimest korda teenindati aastaga pool miljonit klienti ja hangiti kolm suuremat Boeingu lennukit.

Kuid järgnevatel aastatel ootas veel ees majanduskriis ja toornafta kahekordne hinnatõus.

Erki Urva hinnangul viis Estonian Airi n-ö vabalangusesse ebakompetentsete poliitikute ülisuured ambitsioonid.

"Minu arvates oli tegemist siiski - piinlik küll tunnistada - ebakompetentsete poliitikute ülisuurte ja õigustamatute ambitsioonidega. Realistlikud stsenaariumid lükati tagasi kui liiga vähe ambitsioonikad ja hakati rääkima sellest, kuidas me peame lendama kõikvõimalikesse sihtkohtadesse ja tegema seda kasumlikult, mis Eesti-suuruse turu juures on välistatud. See lihtsalt pole võimalik," rääkis Urva.

Endine majandusminister Juhan Parts rääkis 2007. aasta augustis, et kaks aastat tagasi läbi viidud juhtkonnavahetus ei andnud tulemusi ja Estonian Air on kahjumis.

"Me näeme praegu Eesti lennundust meie infrastruktuuri olulise osana, millel on väga oluline mõju Eesti laiemale arengule," ütles ta.

Jahtunud majandusele vaatamata hangiti veel kolm Boeingut ning telliti kolm tuliuut Bombardieri.

2009. aastal tegi valitsus esimese kapitalisüsti. Riigikontroll küsis, kas asi on ikka Euroopa Komisjoni reeglitega kooskõlas. Riigiabi on lubatud kord kümne aasta jooksul, kuid aasta hiljem tuli juba järgmine kapitalisüst. SAS sisuliselt lahkus ettevõttest.

"Riigi valik on kas panna seda kapitali või mitte panna. Meie valik on panna," ütles Parts 2010. aastal.

Riik ehk ettevõtte omanik otsustas, et Estonian Airist peab saama mandriteülene tegija. Selleks anti täiendavalt riigiabi ja juhtkond vahetati välja.

"Lennuettevõte peab kasvama, me peame saama suuremaks kui seni. Me peame oma ressursse paremini kasutama ja täiustama asju, milles me head oleme," rääkis 2011. aasta juunis Tero Taskila, kes juhtis ettevõtet kaks aastat - 2011 kuni 2012.

Reisijate arv tõusis küll hüppeliselt, kuid ettevõtte uuel juhil ei õnnestunud omaniku ehk riigi seatud ülesannet täita.

2012. aastal lõpetati rekordilise kahjumiga ja järgmisel aastal teatas Euroopa Komisjon, et ebaseadusliku riigiabi osas alustatakse uurimist. See pani aga lennufirmale märgi külge ja kuhugi edasi areneda polnud enam väga võimalik.

Kuid isegi rasketes oludes hoidis meeskond Estonian Airi pinnal.

"Raudselt on Estonian Airil ka praeguseni väga hea kulubaas, mille pealt on tegelikult võimalik kasumlikult opereerida. See, et riik appi tuli, ma arvan, oli tegelikult Eesti ühiskonnale vajalik. Küsimus on see, kuidas seda abi osutati," rääkis Urva.

Euroopa Komisjoni konkurentsivoliniku otsus oli selge. Estonian Airile on ebaseaduslikult antud rahalist tuge 85 miljoni euro ulatuses ja see raha tuleb nüüd ettevõttest koos intressidega välja võtta.

Estonian Airi esimene lend toimus 1991. aasta detsembris ja viimane lend maandus oma kodubaasis Tallinna lennujaamas eile, 7. novembril 2015 kell 17.30.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: