Ukrainas ja Hollandis mälestati MH17 pardal olnud inimesi ({{commentsTotal}})

Malaisia reisilennuki tükis Hollandis.
Malaisia reisilennuki tükis Hollandis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Ukrainas ja Hollandis märgiti pühapäeval kahe aasta möödumist Malaisia reisilennuki allatulistamisest ning mälestati lennukihuku ohvreid.

Malaisia riikliku lennufirma Malaysia Airlines lend MH17 teel Amsterdamist Kuala Lumpurisse tulistati Ida-Ukraina kohal alla 2014. aasta 17. juulil. Hukkusid kõik 298 pardalolnut, kellest 196 olid Hollandi kodanikud.

Eelmise aasta oktoobris lõpule jõudnud rahvusvaheline uurimine selgitas välja, et lennuk tulistati Venemaal valmistatud BUK-raketiga alla Ukraina nn separatistide kontrollitud aladelt. Juurdlus hoidus siiski süü omistamisest.

Hiljem sel suvel on oodata Hollandi juhitava kriminaaljuurdluse esialgseid tulemusi.

Kremli-meelsete jõudude kontrolli all olevas Ukraina Petropavlivka külas kogunes umbes 60 inimest kohta, kuhu langesid mõnede lennukatastroofi ohvrite jäänused ja isiklikud esemed. Hukupaigal süüdati küünlaid ja asetati lilli.

Mõned küla noored kandsid hukkunud laste mälestuseks ka paberlennukeid.

"Mõned hukkunud inimeste sugulased helistasid meile ja palusid meil leida nende jaoks väärtuslikke asju, näiteks nukke, mis kuulusid pardal olnud lastele," ütles külanõukogu esinaine Natalia Vološina AFP-le.

Sajad ohvrite sugulased kogunesid pühapäeval Amsterdami Schipholi lennujaama lähistel asuvasse Vijfhuizeni väikelinna, kus avatakse järgmisel aastal ohvritele mälestustahvel.

Leinajad lugesid ette kõigi 298 ohvri nimed, laulsid laule, lugesid luuletusi. "On aeg lasta päike sisse tagasi," ütles lennukatastroofis 18-aastase poja Robert-Jani ja 19-aastase tütre Frederique'i kaotanud Evert van Zijtvelt.

Hollandlastest ohvrite perekondi esindavad advokaadid ütlesid pühapäeval AFP-le, et enamik neist on jõudnud Malaysia Airlinesiga kompensatsioonis kokkuleppele. "Kõnelused ülejäänud ohvrite sugulastega jätkuvad," ütles Amsterdamis tegutsev advokaat Veeru Mewa AFP-le.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Ukraina erivaatlusmissiooni (SMM) juht Ertuğrul Apakan ütles pühapäeval, et lennukatastroof ilmestab tsiviilisikutele osaks saavaid kannatusi relvakonfliktides.

"Hukkunute mälestus on meeldetuletus meile kõigile rahu väärtusest ja elu pühadusest," ütles Apakan avalduses.

Ukraina president Petro Porošenko tõotas lennuki allatulistamise toimepanijad kohtu ette tuua.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: