"Täna, kolm aastat pärast lennu MH17 traagilist allatulistamist 17. juulil 2014, avaldavad EL ja selle liikmesriigid veel kord sügavat kaastunnet ja austust kõigile, kes tol päeval oma lähedase kaotasid. Euroopa Liit mõtleb sellele nii paljude jaoks elukaotusega lõppenud MH17 traagilisele lennule endiselt kurbuse ja südamevaluga," seisis Mogherini avalduses.

"Euroopa Liit ja selle liikmesriigid väljendavad veel kord oma täielikku toetust ühise uurimisrühma tööle ning tunnevad heameelt sel aastal saavutatud oluliste edusammude üle. Kuna ühise uurimisrühma töö on seoses teatavate kahtlustatavatega veel pooleli, on ülimalt oluline võimaldada uurijatel oma töö sõltumatult ja põhjalikult lõpule viia," märkis ta. "Me peame tervitatavaks asjaga seotud riikide võetud meetmeid süüdistuse tulemuslikuks esitamiseks ning samuti nende otsust valida rahvusvahelise koostöö ja toetuse tulemusel pädevaks kohtuks Madalmaade kohtusüsteem, mis on oluline samm lennu MH17 allatulistamise eest vastutavate isikute kohtu ette toomises."

Mogherini rõhutas, et lennu MH17 allatulistamise eest vastutavate isikute vastutusele võtmiseks ja kohtu ette toomiseks vajab kriminaaluurimine rahvusvahelise kogukonna jätkuvat toetust. "Loodame, et kõik riigid, kellel on võimalik uurimisele ja süüdlaste vastutusele võtmisele kaasa aidata, seda ka ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni 2166 kohaselt teevad."

Esmaspäeval möödub kolm aastat päevast, mil lennufirma Malaysia Airlines reisilennuk Donbassi kohal alla tulistati.

Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysia Airlinesi lennuk tulistati Donetski oblastis alla 2014. aasta 17. juulil. Kõik Boeing 777-200ER pardal olnud 298 inimest hukkusid. Nende seas oli kõige rohkem Hollandi kodanikke - 196 inimest. Seetõttu juhib ka rahvusvahelisi uurimisrühmi Holland.

Kohe pärast juhtunut jõuti veendumusele, et reisilennukit tulistati, samas süüdlase osas on seisukohad radikaalselt erinevad. Ühe võimaluse eriarvamusteks annab ka asjaolu, et Buk-raketisüsteeme on nii Venemaa kui ka Ukraina relvastuses. Samuti raskendas rahvusvahelist uurimist see, et sündmuskoht oli nn separatistide kontrolli all ning sõjaolukorrale viidates ei lastud välismaistel uurijatel seal esialgu töötada.

Lääneriigid ja Ukraina on tulistamises süüdistanud Kremli-meelseid separatiste või isegi viimaste hulgas võitlevaid Venemaa kaadriväelasi, sest Buk-rakettide kasutamine eeldab vastavat väljaõpet. USA luureametnikud on öelnud, et raketirünnak toimus "tänu asjaoludele, mida Venemaa aitas luua" ning kõige tõenäolisem versioon on see, et Kremli-meelsed võitlejad pidasid reisilennukit valitsusvägede sõjalennukiks.

Venemaa esindajate ja meedia poolt on aga juhtunu selgitamiseks esitatud mitmeid erinevaid väiteid, mis sageli on üksteisega teravas vastuolus. Moskvas süüdistatakse üldjuhul Kiievit.

Hollandi eestvedamisel korraldatud uurimised on jõudnud järeldusele, et reisilennuki alla tulistatud raketisüsteem toodi kohale Venemaalt. Hollandi välisministeerium andis aga juuli alguses mõista, et allatulistamises kahtlustatavate isikute üle võib kohut mõista ka tagaselja. Kohtuprotsessi korraldamisega Hollandis on nõus ka Austraalia, Belgia ja Malaisia.