Rain Kooli: Aarne oli suur juba elades ({{commentsTotal}})

"Eesti teleajakirjanduses on nüüd auk, mis on palju suurem kui üks mees. Sest see mees oli palju suurem kui lihtsalt üks inimene, kes oma tööd teeb," tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ootamatult järelehüüdeks pöördunud Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

Lähiajaloo sündmuste dramaatilisuse astme üks näitajatest on, kas inimesed mäletavad, kus ja mida nad parasjagu tegid, kui sellest kuulda said. ”Kus sa olid, kui Estonia uppumisest kuulsid?” Aga augustiputšist? Olof Palme mõrvast?

See, et inimesed mäletavad – ja selle mäletamist üldse tähelepanuväärseks peavad – näitab sündmuse olulisust nende jaoks.

Ma usun, et läinud nädalavahetus jääb paljudele Eesti ajakirjanduses tegutsejatele meelde kui nädalavahetus, millest mäletatakse hetke, mil saime teada, et Aarne Rannamäed elavate seas enam ei ole.

On uudiseid, mida usud end mitte kunagi kuulvat. Osaliselt seetõttu, et ei pea seda, mida uudis sinuni toob, võimalikuks, osaliselt seetõttu, et mitte mingil juhul ei taha, et nii oleks.

Aarne minek oli just selline uudis. Ja siis oli see käes.

Öeldakse, et elu välja ei mõtle. Natuke ikka. Aga kindlasti ei tee elu ümber, eriti tagantjärele. Seega – surnud on surnud. Elavatel tuleb sellega hakkama saada.

Aga kuidas saada hakkama sellega, et need elurikkust täis silmad ei vaata enam kunagi sadadesse tuhandetesse tubadesse kogu Eestis. Et see paljudele turvalist kindlustunnet pakkunud hääl ei kõla enam kunagi. Et see kaval, kelmikavõitu naeratus on alatiseks kustunud?

Kui parafraseerida Eesti filmiklassikat, siis kui enne oli kõik siin ja nüüd on kõik ära, siis on ju kõik puudu.

Eesti teleajakirjanduses on nüüd auk, mis on palju suurem kui üks mees. Sest see mees oli palju suurem kui lihtsalt üks inimene, kes oma tööd teeb.

Kuidas nii suureks saadakse? Nii suureks, et kõik tunnevad, kohe, sinust puudust? Ja jäävadki tundma.

Lihtne vastus on, et ajaga. Aeg on see, mis ladestab kihte ja toob sügavust ning ehitab inimesest nähtuse ja nähtusest legendaarse. Tihti juhtub see alles pärast surma, mõnikord aastasadu hiljem.

Aarnega ei olnud nii. Tema oli suur juba elades.

On see siis telemaagia, kaamerate ja prožektorite nõiduslik sära ja elavast pildist tekkiv lummus, mis piisavalt kaua meie kodudesse ilmunud inimesed üleloomulikesse mõõtmetesse paisutab?

Tihti on ka nii. Aarnega aga mitte. Tema suurus sündis just nimelt loomulikkusest.

Ei aeg ega teletöö pole luup, mis suudaks suureks paisutada millegi, millel selleks loomulikke eeldusi ei ole. Aarnel oli. Huvi, teadmised, pühendumus ja inimlik soojus.

Teisiti öeldes – hing, mis oli nii suur, et ainult vähesed suudavad sellise inimesena ära täita.

Aarne suutis. Ja jättis sellega kõigisse jälje.

Ja just selle tõttu ma ei paindugi ütlema, et Aarne lahkus. Ta suri. Aga tema vaim jääb.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio kommentaar



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: