Prantsuse kohus mõistis IMF-i juhi süüdi ({{commentsTotal}})

{{1482157449000 | amCalendar}}

Prantsusmaa kohus Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juhi Christine Lagarde'i süüdi kuritegelikus hooletuses. Hoolimata süüdimõistmisest ei määranud kohus Lagarde'ile ühtegi karistust. 

Juhtum on seotud ajaga, mil Lagarde oli Prantsusmaa rahandusminister ning selle juriidiliste iseärasuste tõttu oli kohtul võimalus tunnistada eksminister süüdi ilma karistust määramata, vahendasid BBC ja Reuters.

Lagarde ise kohtusaalis ei viibinud, sest oli juba varem tööasjus Washingtoni suundunud.

Kohus Lagarde'i üle algas nädal aega tagasi ning nii Lagarde'i kaitsjad kui ka prokurör tunnistasid esialgu, et IMF-i juhi vastu esitatud süüdistus on "väga nõrk". Pärast kohtuotsuse avalikustamist kinnitasid Lagarde'i advokaadid, et neil on tõenäoliselt kavas otsus edasi kaevata.

Täpsemalt süüdistati Lagarde'i ebaseaduslike hiigelkompensatsioonide maksmises ärimees Bernard Tapiele 2008. aastal.

2008. aastal, president Nicolas Sarkozy valitsusajal, maksti ärimees Bernard Tapie'le 400 miljonit eurot kompensatsiooni ühe ettevõtte müügiga seoses. Samas on teada, et Tapie toetas 2007. aastal rahaliselt Sarkozy valimiskampaaniat. Kompensatsiooni maksmise ajal oli Lagarde rahandusminister ning nüüd süüdistatakse teda kuritegelikus hooletuses.

Tapie oli kunagi oluline osanik sporditoodete firmas Adidas, kuid pidi oma osaluse 1993. aastal maha müüma, et sotsialistide valitsuses ministriks hakata. Hiljem kaebas ta aga kohtusse panga Crédit Lyonnais, sest oli arvamusel, et osaliselt riigile kuuluv pank pettis teda ja hindas Adidase ning seega ka tema aktsiate väärtuse tegelikust madalamaks. Kohtuvaidlus jõudis lõpuks Lagarde'i juhitud kolmeliikmelise arbitraažikomisjoni kätte ning seal otsustati ärimehele kompensatsiooni maksta.

Uurijad on aga veendunud, et Tapie'le kompensatsiooni maksmine oli vastuteene Sarkozy valimiskampaania toetamise eest. Lagarde'i sõnul tegutses ta aga Prantsusmaa parimates huvides ning ta on alati süüdistused tagasi lükanud.

Lagarde sai IMF-i juhiks 2011. aastal, kui ta vahetas välja skandaalse Dominique Strauss-Kahni. Käesoleva aasta veebruaris valiti ühehäälselt oma ametiaega jätkama. Valuutafond on varem väljendanud enda juhile usaldust ja toetust.

Samas prognoosivad analüütikud, et äsjane otsus võib Rahvusvahelises Valuutafondis tuua kaasa järjekordse juhtimiskriisi.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: