Tehisintellektil põhinevaid lahendusi arendava ettevõtte Pactum AI kaasasutaja ja tegevjuht Kaspar Korjus rääkis, et tehisaru võtab üle lihtsamad kontoritööd, millel on selge tööjuhis.

Lisaks võtab tema sõnul tehisaru üle need ülesanded, mille puhul on lihtne öelda, kas asi on õigesti tehtud või mitte. "Näiteks arvutiprogrammi kirjutades saab kohe aru, kas programm töötab ja teeb seda, mida pidi tegema," selgitas ta. Keeruline on kasutada tehisaru erialadel, kus on raske hinnata, kas tulemus on hea või mitte.

Korjus ütles, et tehisarul on keeruline üle võtta ka neid töid, kus pole selget juhendit. "Juhtimises pole sulle öeldud, et tee hommikul seda ja lõunal teist ning nii on hea või vale," sedastas ta.

Tudengid võiks pöörata tähelepanu teistest arusaamisele

Eestis on mitu ülikooli, kus saab õppida infotehnoloogia erialal. Just infotehnoloogide ülesandeid kipub tehisaru üle võtma. Seetõttu soovitab Korjus nendel tudengitel pöörata tähelepanu aspektidele, mis on seotud vähem reeglite kirjeldamise ja rohkem teistest arusaamisega. "Näiteks suhtlemine, kasutajaga rääkimine, tema mõistmine," selgitas ta. Korjus lisas, et need on ka üldised elus toimetuleku ja eduka töötaja head omadused.

Ta nentis, et ka Pactum AI pooldab tugevalt tehisaru kasutamist töös. "Tõsi on see, et töötajate arv meie ettevõttes ei ole viimastel aastatel kasvanud, vaid pigem kahaneb, aga käive on kasvanud," nentis Korjus. Tema hinnangul on ettevõte muutunud efektiivsemaks.

Tallinna tehnikaülikooli rakendusliku tehismõistuse töörühma juht Ago Luberg ütles, et töölõigud, mis enne võtsid suurema osa arendajate ajast, saab nüüd ära anda tehisintellektile. "See tähendab, et arendaja töö olemus on natukene muutunud," lisas ta.

Tehisaru teeb arendaja eest ära koodikirjutamise

Luberg sõnas, et tehisaru teeb arendaja eest ära koodikirjutamise ja koodi ülevaatuse. "Eriti kui on tegemist standardsema koodijupiga, mida on maailmas varem palju tehtud, seda teeb AI väga hästi," nentis ta. Arendaja suurem roll on asjade analüüsimisel ja mõtestamisel, aga ka agentidele töö jagamisel ning nende töö kokkuvõtmisel.

Lubergi sõnul suudab tehisaru asendada inimest vaid kindlatel töölõikudel. Üldiselt on siiski inimese käsutuses vahendid, mis teevad vaid töö efektiivsemaks. Tema arvates jääb tarkvaraarendus alles ja ka töökohad jäävad sellesse valda alles, kuid protsessid tuleb läbi vaadata.

"Täna hakatakse inimesi natukene liiga suure hurraaga AI-ga asendama ja ma kardan, et mõne aja pärast tuleb väike tagasilöök," nentis ta. Luberg sõnas, et kui praegu on tehisintellekti kulu üks number, siis kahe aasta pärast võib see olla kümme korda suurem. "Enamus teenusepakkujaid, kes täna neid teenuseid pakuvad, töötavad ju kahjumlikult," lisas ta. Luberg mõtiskles, kas ka siis on tehisintellekt kasulikum kui inimene, kui see maksabki kümme korda rohkem.

Muutumas on profiil, keda ülikoolis koolitatakse

Ta leidis, et mõistlik on koolitada mitmes ülikoolis infotehnolooge välja. Seevastu on muutumas profiil, keda ülikoolis koolitatakse.

"Proovime tööturu olukorraga operatiivselt sammu pidada," ütles Luberg. Ta lisas, et tuim arendus ei ole praegu enam nii palju fookuses. "Pigem on oluline, et tööle minev inimene oskaks kasutada töövahendeid, mis täna tööturul on," sõnas Luberg. Ta lisas, et rõhud lähevad sügavast ja puhtast koodikirjutamisest kõrgemale tasemele: analüüs, protsesside toimimine, nende ja näiteks AI juhtimine.

Luberg rääkis, et eesmärk on koolitada inimesi, kes oskavad nende töövahenditega produktiivset tööd teha ja seeläbi tööturul ahvatlevad olla. "Tööturg annab meile suunad väga selgelt kätte ja nendega me arvestame," nentis ta.

Luberg ütles, et lõpuks peab olema ka inimesi, kes saavad aru ja kontrollivad, mida tehisaru teeb. "Kui tekivad hallutsinatsioonid või muud apsakad, siis pole ühtegi inimest, kes oleks võimeline seda kontrollima," nentis ta. Kui arendada asju paar aastat ainult AI-ga ja proovida siis uuesti inimene peale võtta, pole ka inimest, kellel oleks ülevaade koodibaasist.

Hiljem võib olla keeruline inimesi kaasata

Tarkvara areneb koos inimestega ja inimesed arenevad koos tarkvaraga. "Tehisarul võivad otsused küll olemas olla, aga ta ei pruugi olla neid selgelt välja kirjutanud," selgitas Luberg. Inimestel, kes tahavad neid asju hiljem parandada või täiendada, võib olla väga keeruline.

Tartu Ülikooli (TÜ) arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo rääkis, et igal aastal läheb TÜ-sse infotehnoloogiat õppima umbes 170 kuni 200 õpilast, neist 60 protsenti lõpetab ka eriala. Vastavaid oskuseid saab omandada ka arvutitehnika erialal ja TÜ Narva kolledžis.

Vilo nentis, et TÜ mõtleb praegu igapäevaselt sellele, kuidas muuta õppeainete ülesehitust ja seda, mida üliõpilased tehisaruga koos teevad, et arendada nende oskusi, mida tehisaru asendada ei saa. "Tuleb meeles pidada, et see suurem muutus on toimunud vähem kui aastaga," ütles ta. Vilo lisas, et keegi ei oska hinnata, kuhu tehisaru võimekus välja võib jõuda. "Aga meie arusaam on ikkagi, et inimeste roll on ülitähti," nentis ta.

Tehisaru võtab üle ka teisi erialasid

Vilo sõnas, et tehisaru ei võta üle ainult infotehnoloogia erialasid. "Praegu tulevad uudised, kuidas tehisaru abil on lahendatud matemaatika väga suuri probleeme, automatiseeritud matemaatikat, füüsikat, filosoofiat, klienditeenindust, loovtegevusi reklaamis ja turunduses," selgitas ta.

Kuna infotehnoloogias on tekstipõhine lähenemine, siis võivad olla sealsed muutused esimesed ja suuremad märgata. "Aga põhimõtteliselt muudab see erialade tööd väga palju," märkis Vilo.

Tema sõnul pole praegusest põnevamat aega ammu olnud. "See on hetk, kus asjad on muutuses ja kus on tegelikult väga põnev õppida – mis on olnud, mis on tulemas," märkis ta. Siiski ütles Vilo, et ei saa lubada kaks või kolm korda rohkem infotehnoloogiaalaseid töökohti, sest ettevõtted muudavad oma ärimudeleid ja tegevusi.

Küsimusele, ega praeguseks pole tekkinud liiga palju tudengeid, kes on saanud kraadi infotehnoloogia erialal, vastas Vilo, et päris lõpuni seda teada ei saa. "Aga seda kindlasti ei ole, et korralike magistridiplomitega inimesi oleks kuidagi üle toodetud," sõnas ta.

Keerulisi teadmisi on keeruline automatiseerida

"Kuidas see mõjutab lühema või iseõppinud taustaga inimeste hakkamasaamist versus neid, kes on erialaselt õppinud viis aastat ülikoolis oma õpingute lõpuni – tõenäoliselt on need väga erinevad mõjud," jätkas Vilo. Ta selgitas, et keerulisemat teadmist on palju raskem automatiseerida. Lisaks on laiapõhjaline silmaring see, mis võimaldab tehisaru paremini ise kasutada.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi OSKA uuringujuht Urve Mets rääkis, et hõive infotehnoloogia valdkonnas on viimase kolme aasta jooksul stabiliseerunud. "Kui varem nägime hüppelist hõivekasvu, siis viimasel kolmel aastal hõive nii jõuliselt kasvanud ei ole," selgitas ta.

Metsa sõnul on hõive peamiselt stabiilseks jäänud tarkvaraarendusega seotud ametikohtadel. Langenud on alla 25-aastaste spetsialistide hõive osakaal. Metsa arvates ei lange hõive rohkem. "Põhjuseks on see, et infotehnoloogia teeb lahendusi ka teiste tegevusalade tarbeks.

"Võib-olla rohkem mõeldakse ja kaalutakse, mida endale on tarvis tellida," sedastas Mets. See tähendab, et lihtne koodikirjutamist ei pruugi enam nii hinnas olla, nagu varem. Hinnas võib Metsa sõnul olla aga oskus luua korralik infosüsteem.

Carl Rannaberg ja Ott Ilves asutasid 2026. aasta kevadel dokumentide keskkonna Display, et teha tehisaruga töötavate inimeste elu lihtsamaks ja tegevused kiiremaks. Tuleval nädalal korraldab ettevõte Londonis tarkvara hinnastamise teemalise protesti.

Väikesed meeskonnad suudavad luua tooteid

Ilvese sõnul muudab tehisaru tarkvaraturgu, sest nüüd suudavad ka väga väikesed meeskonnad luua tooteid, mille arendamiseks oli varem vaja sadu või isegi tuhandeid töötajaid. Tehisaru agendid muudavad väikeste tiimide töö oluliselt tõhusamaks, mistõttu on neil võimalik pakkuda sarnase võimekusega tarkvara traditsioonilistest ettevõtetest märksa soodsamalt.

Ilves märkis, et väiksematel ettevõtetel on madalamad kulud ning nad saavad seetõttu katsetada ka teistsuguseid hinnastamismudeleid. Kui traditsioonilised tarkvarafirmad küsivad tavaliselt tasu iga kasutaja eest eraldi, siis uued ettevõtted liiguvad üha enam fikseeritud hinnaga mudeli poole.

Näiteks võib sajale inimesele mõeldud tarkvara maksta ettevõttele aastas 500 eurot sõltumata sellest, kas kasutajaid on 50, 100 või 200. Võrdluseks võib samaväärse traditsioonilise tarkvara kasutamine 100 inimesele maksta aastas 20 000 eurot.

Ilvese sõnul soovivad nad juhtida tähelepanu sellele, et kasutajapõhine litsentsitasu ei pruugi enam olla tänapäevases tarkvaraturus mõistlik hinnastamismudel. Tema hinnangul tekib tehisaru levikuga üha rohkem väikeseid meeskondi, kes suudavad ehitada üleilmseid ettevõtteid ja lahendada probleeme, mida varem ei olnud. Samal ajal loob tehisaru ka uusi probleeme, mille lahendamiseks tekib omakorda uusi ärivõimalusi.