George Soros: avatud ühiskond vajab kaitsmist
Avatud ühiskond on kriisis ning suletud ühiskonna erinevad vormid – fašistlikust diktatuurist maffiariikideni – tõstavad pead. Kuna valitud juhtidel pole õnnestunud vastata hääletajate õigustatud ootustele ja pürgimustele, on valijaskond vabanenud valdava osa demokraatia ja kapitalismi versioonide lummusest. Lihtsustades öeldes – paljud inimesed tunnevad, et eliit on varastanud nende demokraatia, kirjutab filantroop Georg Soros väljaandes Project Syndicate.
"Globaliseerumisel on olnud kaugeleulatuvaid majanduslikke ja poliitilisi tagajärgi. See on ühest küljest mõnevõrra vähendanud rikaste ja vaeste riikide vahesid, kuid samas suurendanud ebavõrdsust nii rikkamate kui ka vaesemate riikide sees. Arenenud riikides on kasu koondunud peamiselt kapitali suuromanikele, kes moodustavad alla 1 protsendi rahvaarvust. Seda tasakaalustavate lahenduste puudumine ongi olnud demokraatia vastaste rahulolematuse peamine allikas."
Kuid Sorose hinnangul on ka muid tegureid, eriti Euroopas.
"Pärast 2008. aasta finantskriisi sai Saksamaast Euroopa uus hegemoon, aga ta ei teinud seda, mida edukas hegemoonia nõuab – ei vaadanud mööda iseenda kitsarinnalistest huvidest ega pööranud pilku inimestele, kes temast sõltusid. Võrrelgem USA käitumist pärast Teist maailmasõda Saksamaa käitumisega pärast 2008. aastat: USA käivitas Marshalli plaani, mis võimaldas üles kasvada Euroopa Liidul; Saksamaa aga kehtestas enda huvidest lähtuva kasinuskava.
Finantskriisi järel toimisid Euroopa Liit ja euroala üha kehvemini. Valitsev olukord kaugenes üha enam Maastrichti leppest, kuid lepingu muutmine osutus üha raskemaks ja lõpuks täiesti võimatuks, sest seda ei õnnestunud ratifitseerida. Euroala muutus vananenud seaduste pantvangiks ning hädavajalikke reforme oli võimalik läbi viia ainult seaduseaukudele tuginedes. Institutsioonid muutusid üha keerulisemaks ja valijad võõrandusid neist.
Maailmas valitseb nüüd demokraatia kriis. Isegi USA-s, maailma juhtivas demokraatlikus riigis, valiti presidendiks silmamoondaja ja diktaatorivõrse."
Mis meid siis ees ootab, küsib Soros ja vastab:
"Ma olen kindel, et USA demokraatia osutub elastseks. Ühendriikide konstitutsioon ja institutsioonid – kaasa arvatud neljas seisus [ajakirjandus] – on piisavalt tugevad, et täitesaatva võimu ekstsessidele vastu seista ning hoida ära diktaatoripüüdlustega valitseja saamine päris diktaatoriks.
Kuid USA on edaspidi hõivatud siseheitlustega, mille käigus kannatavad sihikule võetud vähemused. Seega on Ühendriigid võimetu kaitsma ja levitama demokraatiat ülejäänud maailmas. Vastupidi, Donald Trumpil on nii mõnegi diktaatoriga tugev vastastikune tõmme. See võimaldab osadel neist USA-ga üksmeelele jõuda ja teistel oma tegemisi segamatult jätkata. Trump teeb meelsamini diile kui kaitseb põhimõtteid.
Eriti mures olen ma Euroopa Liidu saatuse pärast. Seda ähvardab oht sattuda Venemaa presidendi Vladimir Putini mõju alla.
Olles algselt püüdnud sotsiaalmeediat kontrollida, tegi Putin briljantse käigu ja kasutas sotsiaalmeediaettevõtete ärimudeli ära infomüra ja libauudiste levitamiseks, külvates segadust valijaskondades ja destabiliseerides demokraatlikke riike. Nii aitas ta ka Trumpi võimule.
Sama asi on teoksil ka Euroopa 2017. aasta valimistel Hollandis, Saksamaal ja Itaalias. Ja Prantsusmaal on olukord selline, et kumb tahes Prantsusmaa peamistest presidendikandidaatidest võidab, Putini võim Euroopa üle on fait accompli.
Ma loodan, et Euroopa riikide juhid ja kodanikud mõistavad, et see kõik ohustab nii nende elulaadi kui ka väärtusi, millele Euroopa Liit rajati.
Kidura majanduskasvu ja rändekriisi tingimustest on Euroopa Liit kokkuvarisemise veerel ning läbi elamas samasugust protsessi nagu Nõukogude Liit 1990. aastate alguses. Need, kes usuvad, et Euroopa Liit tuleks pigem päästa kui kunagi uuesti leiutada, peaksid tegema kõik, mis nende võimuses," leiab Soros oma arvamusartiklis.
George Soros on Ungari juudi päritolu USA riskikapitalist, filantroop ja publitsist.
Allikas: Project Syndicate