"Balti riigid on nüüd palju paremini kaitstud, kuna meil on selge strateegia, Euro-Atlandi piirkonna heidutus- ja kaitsehoiak (DDA), ja selged tegevuskavad," ütles Mead.

Ta märkis, et allianss on mitte ainult töötanud välja uued piirkondlikud plaanid ja vaadanud üle varasemaid, vaid on ka viinud need piirkondlikud plaanid kooskõlla riikliku tasandi planeerimisega, mis on tema hinnangul DDA üks silmapaistvamaid aspekte.

"Me töötame välja suunad sõjalise võimekuse arendamiseks, viisid, kuidas ühiselt kaitsta iga meetrit maad, ning see on ühine ja üha sügavamalt integreeritud pingutus. Samal ajal teostame ühist seiret, mis toimub samuti DDA raames osana meie igapäevastest heidutustegevustest," ütles Briti kindral.

NATO ühendväejuhatuse ülema asetäitja lisas, et operatsioon Läänemere Vahimees (Baltic Sentry), mis käivitati vastusena uutele ohtudele, on selle lähenemisviisi tõestus.

"See on väga oluline ja edukas operatsioon ning Lätil on selles väga tähtis roll. Pärast operatsiooni algust ei ole enam esinenud merekaablite läbilõikamise juhtumeid," nentis kindral.

Mead lisas, et selle lähenemisviisi teine ilming on õhukaitseoperatsioon Ida Vahimees (Eastern Sentry).

"Me astume tõeliselt otsustavaid samme ja meil on väga kindlad plaanid. Praegu tegeleme oma võimelünkade kõrvaldamisega, käib pidev integreerimine, võimete konsolideerimine ja ühisõppused," märkis Mead.

Kindral tunnistas, et alliansi relvajõududes on praegu toimumas revolutsioon, see peab heidutust säilitades nende muutustega kohanemist jätkama ning see lähenemisviis on juba muutunud normiks.

Ta märkis, et NATO peab muutuma üha kiiremaks ja peaks tundma ebamugavust, et ei olda piisavalt kiired.

Mead lisas, et üks Läti strateegilistest väljakutsetest on geograafilise sügavuse puudumine (kaugus potentsiaalsest rindejoonest riigi elutähtsate keskusteni – LETA) ja NATO neutraliseerib selle väljakutse.

Tema hinnangul on põhimõttelise lähenemisviisi osa see, kuidas Balti piirkond ja Balti riigid, aga ka kõik 32 liikmesriiki, seda protsessi toetavad, kuna strateegiliselt, operatiivselt ja taktikaliselt on see lähenemine Balti riikide jaoks ülioluline.

NATO ühendväejuhatuse ülema asetäitja rõhutas, et logistikaküsimustes on tehtud tohutuid edusamme.

"Praegu on Balti riikide vahel palju suurem ühtsus ja plaanide parem kooskõla. See ei ole alati nii olnud. Nüüd on selles valdkonnas NATO ja liikmesriikide plaanide vahel palju suurem koordineeritus. Me tegeleme praegu kõige sellega, treenime ja katsetame oma plaane praktikas," ütles Mead. 

Ta lisas, et mõne nädala pärast toimuvatel õppustel testitakse otsekommunikatsiooni riiklike operatsioonikeskustega, mängides läbi stsenaariume, et tagada alliansi valmisolek oma plaanide elluviimiseks.

"Lisaks on innovatsiooni tase Balti riikides väga muljetavaldav. Teadus, tehnoloogia ja innovatsioon mängivad siin olulist rolli. Ja need on valdkonnad, kus te olete ka kaitsetööstuse liidrid," rõhutas Mead.

Ta ei näe vajadust paigutada Balti riikidesse rohkem välisvägesid– selle asemel on vaja regulaarseid õppusi, et NATO väed saaksid plaani kohaselt tegutseda. Järgmisel aastal katsetatakse õppusel Steadfast Defender NATO vägede kohaletoomist.

"Me peame tegelikku vägede toomist tugevdama ja katsetama, et panna proovile oma logistika- ja toetusvõrgustikud, mis on minu arvates meie heidutussignaali seisukohalt väga-väga oluline, et saata usutav signaal meie võimest oma vägesid tugevdada. Kaitsealliansi lähenemine on alati suunatud olukorra deeskaleerimisele, kuid me peame oma võimeid demonstreerima. Ma arvan, et meie vägede suurus on piisav, kuid me peame seda kinnitama ja demonstreerima," ütles Mead.

Ta nimetas oluliseks sammuks Saksamaa ja Hollandi esimest ühisoperatsiooni, milles nad võtsid juhtrolli NATO valvsusmeetmetes ning igapäevastes heidutus- ja kaitseoperatsioonides Lätis ja Eestis.

"Ma arvan, et oleme selle plaani elluviimiseks hästi ette valmistatud. Mis puudutab vägesid, siis nende täielikku paigutamist alles arendatakse. Mõnede plaanide täieliku valmisoleku saavutamiseks kulub paar aastat," selgitas kindral.

Praegu pööratakse suurt tähelepanu NATO side- ja infosüsteemidele ning andmekasutuse aspektidele, mis on tegelikult Läti tugevused, ütles Mead.

Ta tõi väljakutsena esile ründaja tuvastamise küsimuse, aga ka selle, kuidas mehitamata õhusõidukite kasutamine sõjalisi operatsioone suures osas revolutsiooniliselt muudab.

"Meie andurid ja süsteemid tugevdavad praegu seda alalist õhukaitseplaani ja see on väga oluline. Ma arvan, et need on peamised valdkonnad, millele peame keskenduma. Läti teab seda," ütles Mead.

"Võti on meie ühtsus. Me oleme oma riikide võimete kombinatsioon. Me ei tohi hirmule järele anda. Ohud muutuvad pidevalt, sõjalises valdkonnas toimub revolutsioon, kuid üheskoos tuleme sellega toime," ütles ta.

"Me oleme ühtsed. Ei ole dialoogi NATO ja liikmesriikide vahel, on dialoog meie endi vahel ja just see määratlebki selgelt alliansi tugevuse," rõhutas NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülema asetäitja.