31. detsember 2013. Mõned tunnid enne president Putini uusaastatervitust on tema kõne tekst juba internetis avaldatud. Vastutuse võtab enda peale tundmatu häkkerite grupeering Šaltai-Boltai. Järgmise kahe aasta jooksul avalikustab grupeering üle 75 toimiku, kus kompromiteeriv info Vene tippametnike ja nendega seotud ärimeeste kohta. Võitlus režiimi vastu hakkas tasapisi meenutama "head äri".

"Esialgne eesmärk oli see info avalikustada, sest nagu teada, võim varjab paljut. Me avalikustasime seda esimese ja teise projekti eksisteerimise aasta jooksul. Mis puudutab kommertstegevust - muidugi oli projekti eksisteerimiseks vaja raha. Info ostmiseks ja operatiivtarbeks. Printsiibis kujutati ette, et keegi tahab maksta info eemaldamise või mitte avalikustamise eest. Ja niimoodi saadud raha kulutatakse projekti arendamisele," selgitas Glazastikov.

Kolme aasta jooskul teenis Šaltai-Boltai umbes kaks miljonit dollarit. Projekti eesotsas oli ajakirjanik Vladimir Anikejev, hüüdnimega "Lewis" - otsene viide Lewis Carrollile, "Alice Imedemaal" autorile. Sealt tuleb ka grupeeringu nimi Šaltai-Boltai.

"Lewis'el olid mingite häkkerite kontaktid, kes tellimuse peale hankisid talle vastava info, juurdepääsu postkastidele. Mis puudutab projekti, siis see oli rohkem poliitiline, PR-projekt. See tähendab, et meie, ei mina ega Anikejev, ise paroole ei testinud ja ise sinna ei läinud," rõhutas Glazastikov.

Loos on üks imelik asjaolu - vaatamata sellele, et Šaltai-Boltai paljastused andsid kõva löögi Vene tippametnike imagole, ei algatatud Venemaal nende vastu mitte ühtegi kriminaalmenetlust. Tekkis versioon, et Šaltai-Boltai taga seisab keegi presidendi administratsioonist, kes kasutab häkkerite abi oma poliitilistes intriigides. See versioon jäi aga tõendamata. Samuti ei leidnud tõendamist, et sellega oleks seotud mõni teine riik.

"Võimalik, et mingid välismaa eriteenistuste esindajad võisid meilt osta mingit infot. Aga kuna ostjad olid meil absoluutselt anonüümsed, siis ei saa me seda kinnitada ega ümber lükata," rääkis Glazastikov ja tunnistas, et ei tunne kedagi neist, kes infot ostis.

Alates eelmise aasta suvest töötas grupeering juba FSB kontrolli all. Oktoobris avalikustati presidendi abi Vladislav Surkovi kirjavahetus, millest sai teha kokkuvõtte, et Moskva sihilikult töötab Ukraina destabiliseerimise nimel kuni riigi lõhestumiseni. Varsti peeti kinni mitte ainult Šaltai-Boltai aktivistid, vaid ka nende FSB kuraatorid.

Glasastikovi sõnul Šaltai-Boltai sellega seotud ei olnud.

Küsimusele, kas selle Surkovi kirjavahetuse avaldamine on seotud nende arestimiste ja kinnipidamistega, vastas Glazastikov järgnevalt: "Võib-olla on, sest FSB töötajatele oli vaja jätta muljet, et nad on nii kiired ja võimekad, et kohe kellegi kinni pidasid."

"Kui me räägime Surkovi kirjavahetusest, millest selgus, et Venemaa töötab Ukraina destabiliseerimise nimel, siis kas teile ei sattunud kätte midagi sarnast Eesti kohta?" küsis "Aktuaalne kaamera" Glazastikovilt.

"Ma arvan, et sellega tegeletakse. Ainult, et ei ole väga selge, mis mastaabis ja kes sellega tegeleb. Aga projekti toimumise ajal selliseid otseseid andmeid ma ei saanud," vastas ta.

Šaltai-Boltai töö FSB all langeb kokku Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste kampaania küberrünnakute perioodiga. Nüüd, kui Valges Majas on Donald Trump, tahab Kreml ühe teooria kohaselt leida isikud, kes nende küberrünnakute organiseerimise taga oli, olenemata nende tegelikust süüst. Eesmärk olevat USA ja Venemaa suhteid parandada.

"Kuidas te hindaksite järgmist versiooni - et teile langeks kogu vastutus ameeriklaste silmis, et teie vastutate Demokraatliku Partei serverite vastu organiseeritud küberrünnakute eest ja Hillary Clintoni kirjavahetuse lekitamise eest - et näidata ameeriklastele, et me arreteerisime häkkerid, aga selle mehe võite arreteerida teie?" küsis "Aktuaalne kaamera".

"Ma olen valmis suhtlema USA esindajatega ja seletama "Poisid, me sellega üldse ei tegelenud". Meid pandi kinni lihtsalt kogu selle müra keskel. Tegelikult vastupidi, meie siht oli Kreml ja temaga seotud ärimehed. Ma loodan, et kui tuleb nendega seda teemat arutada, siis leidub seal adekvaatseid inimesi, kes sellest teemast aru saavad," vastas Glazastikov.

Venemaal kinni peetud isikutele on esitatud süüdistused ebaseaduslikus info hankimises. Kahele, kaasa arvatud FSB kuraatorile, riigi reetmises. Aleksander ise tahab taotleda poliitilist varjupaika Eestis. Ta kirjutas ka ametist lahkunud president Toomas Hendrik Ilvesele, aga ei ole veel vastust saanud.