Pärast suurt tähelepanu nii Eestis kui ka välismaal on Datasel asunud oma mainet parandama. Eesti poolelt esindavad ettevõtet advokaadibüroo LINKLaw ning kommunikatsioonifirma Powerhouse. Datasel soovib tõestada, et on tegelikult tegutsev ja tarnevõimeline ettevõte ning suudab Eesti riigiga sõlmitud lepingud täita. Nüüd saatis Datasel valitsuse ja riigikogu liikmetele kirja, milles pakub vaidluse lahendamiseks ühist töörühma ja kinnitab valmisolekut tarned lõpule viia.

"Dataselil on olemas kõik vajalikud ressursid ja tarneahel nende lepinguliste kohustuste täitmiseks. Ja ollakse valmis istuma RKIK-iga ühise laua taha, lahendama kõik erimeelsused. Eesmärk on tekkinud vaidlused lahendada nii, et mõlemad pooled saaksid seda, mida nad on algusest peale soovinud," sõnas vandeadvokaat ja Dataseli esindaja Veiko Viisileht, lisades, et nende arvates ei ole liiga hilja erimeelsusi lahendada.

Riigi kaitseinvesteeringute keskuse esindaja sõnul ei vii sellised ettepanekud enam kuhugi.

"Neid lepinguid rahastati Euroopa rahutagamisrahastu finantseeringust. Selle finantseeringu kasutamise periood on tänaseks läbi. Lihtsustatult tähendab see, et RKIK-il ei ole täna eelarvelisi vahendeid, et seda ülejäänud moona, mis väidetavalt on toodetud või tootmisel, tulevikus vastu võtta. Enam sellised läbirääkimised kuhugi ei vii, meil on käimas kohtuvaidlus, meil on käimas vahekohtuvaidlus ja jätkame siis enda õiguste eest seismisega nendes menetlustes," lausus vandeadvokaat Maria Pihlak.

Ühtlasi on osapooltel erimeelsused lepingute lõpetatuse osas.

"Dataselile meeldetuletuseks ja avalikkusele teadmiseks, et need lepingud ju lõpetati ära seetõttu, et rikkus korduvalt ja korduvalt tähtaegu," lisas Pihlak.

"Seda, kas lepingud on kehtivalt lõpetatud või mitte, on üks vaidlusalune küsimus ka kohtus kui vahekohtus," ütles Viisileht.

Riigikaitsekomisjoni liikme Raimond Kaljulaidi sõnul pole Dataseli järjekordne pöördumine ettevõtte usaldusväärsust suurendanud.

"Mis on ju muutunud, on see, et on tulnud uudis, et Euroopa tasemel hakatakse väga tõsiselt uurima ka seda ettevõtet. Minu esimene reaktsioon oli see, et äkki see on tekitanud neis mingi mõtte, et olgu peale, maksku, mis maksab, püüame nüüd oma lepingulised kohustused täita, et saaks kuidagi selle teema maha ja saaks öelda, et kõik on korras," ütles Kaljulaid.