"Tal on maailma suurim territoorium ja tal on vaja veel mõnda kilomeetrit!?" ütles Zelenski intervjuus USA telekanalile CBC News, mida vahendas RBK-Ukraina. "Seetõttu on väga kummaline, kui mõned partnerid ütlevad: tal on vaja ainult seda Ukraina osa, neid kilomeetreid ja kõik," lisas president.

USA presidendi Donald Trumpi väimees Jared Kushner, kes on tegutsenud Vene-Ukraina sõjas rahuvahendajana, ütles hiljuti, et territooriumi küsimus on läbirääkimiste eduka lõpuleviimise peamine takistus. Tema sõnul on USA ette valmistanud suurema osa sõja lõpetamise kokkuleppest, kuid Kiiev ei nõustu Putini territoriaalsete nõudmistega saada kogu Donbass oma kontrolli alla.

Zelenski sõnul on tegemist hullumeelse ideega – Putin ei vaja mitte kilomeetreid, vaid kogu Ukrainat Venemaa osana. Kremli eesmärk on märksa laiem kui mõne konkreetse maatüki saamine – jutt on riigi täielikust allutamisest, rõhutas ta.

Zelenski rääkis ka sellest, et tema hinnangul ei sõda lõpetada selliselt, et mõlemad pooled oleksid rahul – vaja on üksnes peatada sõjategevus inimelude päästmiseks.

"Ausalt öeldes ei saa selles sõjas olla win-win-lahendust. Nii suurte inimkaotuste tõttu lakkas see sõda olemast mõlema poole võidule suunatud juba esimesel päeval," ütles Zelenski.

Tema sõnul on ainus tõeline võit praegu sõja peatamine inimelude päästmiseks, mitte sellise valemi otsimine, mis oleks mõlemale poolele võrdselt kasulik.

Zelenski rõhutas, et Ukraina ja USA on pidevas dialoogis ning jätkavad läbirääkimisi. Tema sõnul rakendab USA jätkuvalt erinevaid toetusmeetmeid.

Sanktsioonide kohta märkis Ukraina president samal ajal, et USA peaks tegutsema tugevamalt ja otsustavamalt, et võtta Venemaalt täielikult ära võime sõda pidada.

Zelenski rääkis, et USA pool palus läbirääkimiste üksikasju meedias mitte avaldada ajal, mil välja käidud ideid veel edasi arutatakse. Praegu valmistatakse ette Ukraina presidendi kohtumist Trumpiga New Yorgis, mis on kavandatud septembri lõppu.

Ukraina läbirääkimismeeskonna ühe liikme Davõd Arahhamia sõnul võib Venemaa naasta läbirääkimiste juurde juba oktoobri alguses, pärast septembris toimuvaid Venemaa riigiduuma valimisi.

Samal ajal teatas RBK-Ukraina allikas, et Steve Witkoffi ja Jared Kushneri töö võib talvel viia Ukraina ja Venemaa vahelise energeetikavaherahu saavutamiseni. USA pool põhjendab seda väidetavalt asjaoluga, et Venemaa ei saavutanud ka varasematel talvedel oma eesmärki.

Zelenski: Venemaa püüdis minu lennukit kaks korda droonidega rünnata 

Venemaa on viimastel nädalatel püüdnud kaks korda rünnata Ukraina presidendi lennukit droonidega, väitis Volodõmõr Zelenski teisipäeval intervjuus CBS Newsile, mida vahendas uudisteportaal Ukrinform.

"Minu presidendilennuk oli Moldovas ja seepärast nad ründasid Moldovat," ütles Zelenski. "Kui me tulime tagasi koju, uuesti Chișinău kaudu, tegid nad taas seda," ütles ta.

Zelenski sõnul sisenes tema naasmisel üks või kaks drooni Moldova õhuruumi. Sellest pole varem räägitud, lisas ta.

Ukraina liider märkis, et peab neid vahejuhtumeid Venemaa strateegiaks hirmutada teda ja teisi välisliidreid.

Samuti rääkis ta Venemaa droonirünnakust reisirongile Ukraina ja Poola piiri lähedal. Rongis viibisid kõrged välisriikide ametiisikud, sealhulgas USA Luure Keskagentuuri (CIA) endine direktor David Petraeus ja Saksa kantsleri riiklik julgeolekunõunik.

"Võib-olla nad ei teadnud, et seal on ameeriklasi, või vastupidi, nad teadsid... Ma ei usalda neid. Ma arvan, et nad teadsid," ütles Zelenski. "Just seepärast nad ründasidki, kuna selles rongis olid eurooplased, ameeriklased ja suur delegatsioon."

Norra peaminister Jonas Gahr Støre ütles eelmisel kolmapäeval, et droon kujutas ohtu Zelenski lennukile, kui see oli teel Moldovast Oslosse.

8. septembril teatas Moldova kaitseministeerium, et tuvastas kell 16.20 drooni Shahed. Droon suundus Chișinău poole ja väljus riigist Ungheni rajooni kaudu, olles viibinud Moldova õhuruumis 17 minutit. Hiljem naasis sama droon Rumeenia suunalt ja kukkus alla Rîșcani rajoonis Starye Mikhaileni küla lähedal, põhjustades põlengu põllul.

Kallas: EL kaalub karmimaid viisapiiranguid Venemaa kodanikele

Euroopa Liit valmistab ette uusi meetmeid Venemaa majanduse, sealhulgas selle varilaevastiku vastu, ning arutab ühtlasi uusi piiranguid Vene diplomaatide liikumisele, viisakeelde endistele võitlejatele ja Vene kodanikele mõeldud turismiviisade poliitika ülevaatamist, teatas EL-i välispoliitikajuht Kaja Kallas oma sõnavõtus Euroopa Parlamendis.

Kallas rõhutas, et EL-i sanktsioonid on Venemaa majandusele juba maksma läinud triljon eurot, ning märkis, et EL koostab seni suurimat üksikisikute ja ettevõtete vastaste piirangute nimekirja.

Ta lisas, et EL lammutab süsteemselt ka Venemaa nn varilaevastikku, kusjuures EL-i mereväeoperatsioonid on asunud kahtlasi aluseid kontrollima. Kallase sõnul on EL-i diplomaatilised jõupingutused kogu maailmas viinud selleni, et üha vähem riike lubab nendel tankeritel oma lipu all sõita, ning selle tulemusena on sajad alused lipust ilma jäänud.

Rääkides diplomaatilisest survest ja Vene kodanike liikumispiirangutest, ütles EL-i välispoliitikajuht, et vaja on täiendavaid otsustavaid samme.

Kallas ütles, et EL on juba vähendanud Venemaa diplomaatilist kohalolekut ühenduses, kehtestanud uued nõuded liikumiseks Schengeni alal ning piiranud Venemaa EL-i esinduse töötajate arvu 40 inimeseni.

Ta märkis, et liikmesriigid rakendavad samasuguseid meetmeid, ning tõi välja, et Ungari saatis hiljuti riigist välja kümme Vene diplomaati.

Siiski nentis ta, et on veel võimalusi lisameetmeteks, sealhulgas Vene diplomaatide liikumise rangem kontrollimine Schengeni alal, viisakeeld Ukrainas sõdinud endistele Vene võitlejatele ning Vene kodanikele turismiviisade väljastamise ülevaatamine.

Kallas rõhutas, et EL peab vähendama nende inimeste arvu, kes võivad potentsiaalselt korraldada rünnakuid Euroopa territooriumil.