Tegelikult oli Ühendkuningriigi parlament Brexitiga varemgi nõus, ent ülemkoda seadis Euroopa Liidust lahkumisele kaks lisatingimust. Esimene sätestas, et Ühendkuningriigis viibivate Euroopa Liidu kodanike õigused tuleb tagada ning teine andis lõpliku otsuse Brexiti plaani üle parlamendile, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui aga alamkoda oli lisatingimused maha hääletanud, leiti ka ülemkojas, et tegelikult neid klausleid vaja pole.

"Saadikud on hääletanud - poolt 135, vastu 274. Seega jäid vastuhääled peale," kinnitas Ühendkuningriigi parlamendi ülemkoja esimees parun Norman Fowler.

Parlamendi otsus tähendab peale selle, et lahkumisläbirääkimised võivad nüüd alata, ka seda, et Ühendkuningriigis elavad Euroopa riikide kodanikud muutuvad neis läbirääkimistes ettureiks, nagu ka Euroopa Liidus elavad Ühendkuningriigi kodanikud.

Kui peaminister May kõnelustel mingigi punktiga rahul pole, saab ta kohe öelda, et Euroopa Liidu kodanikud peavad Ühendkuningriigis näiteks elamisluba taotlema hakkama.

Mujalt Euroopa Liidust Suurbritanniasse tulnud inimesed asjade sellise käiguga rahul pole ja avaldasid Londonis meelt.

"Kui ma Saksa päritolu inimesena lapsena siia kolisin, küsiti minult alati: "Kuidas küll natsid Saksamaal võimule said?". Noh, nüüd britid teavad, kuidas see juhtus - nii see juhtuski," rääkis Saksamaa kodanik Suurbritannias Ulla Thiessen.

Ka Euroopa Parlamendi liikmed leiavad, et Mayl ei tasu lahkumiskõnelustel tähtsaks minna.

"Raskel Brexitil on mitmed negatiivsed tagajärjed. Me peame selle peatama. Me üritame proua Mayle mõistust pähe tuua," ütles Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Gianni Pittella.

Euroopa Komisjon eeldab, et Ühendkuningriik hakkab Euroopa Liidu kodanike vaba liikumist piirama alles kahe aasta pärast, siis kui liidust lahkumine päriselt teoks saab. Kuivõrd sisserännu piiramine on May valitsuse üks peamisi eesmärke, siis ilmselt britid kaks aastat oodata ei kavatse.