Sturgeoni sõnul võiks uus iseseisvusreferendum toimuda kõige varem 2018. aasta sügisel ja kõige hiljem 2019. aasta kevadel, vahendasid BBC; Reuters jt. 

Scotland First Minister @NicolaSturgeon seeks permission for #IndyRef2 in 2018 or 2019 https://t.co/BQfyDiHyrU #Brexit pic.twitter.com/XTiO7UuxvC

— BBC Breaking News (@BBCBreaking) March 13, 2017

Not right to be taken "down a path that we don't want to go down without a choice" - @NicolaSturgeon https://t.co/TkZSC8Woqt #IndyRef2 pic.twitter.com/EWueIEE9wl

— BBC Breaking News (@BBCBreaking) March 13, 2017

Edinburghis kõne pidanud esimese ministri sõnul nõuab iseseisvusreferendumi korraldamist praegune olukord, mille mitte muutmine pole lihtsalt võimalik. 2014. aasta iseseisvusreferendumil hääletas 55 protsenti šotlastest Suubritannia koosseissu jäämise poolt. Mullusel Brexiti-referendumil toetas enamus šotlasi (62 protsenti) EL-i jäämist ning Šotimaa iseseisvust pooldavad poliitikud nagu Sturgeon on korduvalt rõhutanud, et Brexit muudab märkimisväärselt seniseid tingimusi.

Suurbritannia parlament arutab esmaspäeval taas Euroopa Liidust lahkumist käsitlevat seaduseelnõu ning kui nii alam- kui ka ülemkoda selle heaks kiidavad, võib Suurbritannia peaminister Theresa May algatada EL-ist lahkumise protsessi ametlikult juba teisipäeval.

Sturgeoni sõnul peaks uus iseseisvusreferendum toimuma 2018. aasta sügise ja 2019. aasta kevade vahel, sest sellel ajal peaksid läbirääkimiste käigus selguma Ühendkuningriigi EL-ist lahkumise tingimused.

Breixi-läbirääkimised peaksid eelduste kohaselt kestma paar aastat ning riik lahkuks liidust seega 2019. aasta kevadel.

Sturgeon märkis, et šotlaste peab olema võimalus langetada valik Londoni poolt pakutud "karmi Brexiti" ja iseseisvuse vahel. Šotimaa valitsus on seisukohal, et nemad peaksid igal juhul jääma EL-i siseturu liikmeks.

SNP juht avaldas veendumust, et teisel referendumil hääletatakse kindlalt iseseisvuse poolt. Samas näitavad senised uuringud, et toetus iseseisvusele on püsinud 2014. aasta referendumi aegsel tasemel ehk 45 protsendi juures.

Sturgeon kurtis esmaspäeval ka seda, et peaminister May juhitud valitsus pole kuidagi näidanud üles mingit valmisolekut kompromissiks. "Kui Šotimaad saab ignroreerida nii olulises küsimuses nagu seda on Euroopa Liit ja ühisturg, siis on selge, et meie häält ignoreeritakse igal ajal ja igas küsimuses," lausus ta.

Esimene minister kinnitas, et ta jätkab ka edaspidi kompromissi otsimist Ühendkuningriigi valitsusega, kuid lisas, et ta teeb sammud, mis tagavad, et Šotimaa häält on kuulda, kui Brexiti protsess lõpule jõuab.

Suurbritannia valitsus ja tooride poliitikud on varem avaldanud arvamust, et teist Šoti referendumit pole enam vaja.

Sisuliselt näeb protseduur ette seda, et kõigepealt küsib Sturgeon Šotimaa parlamendilt heakskiitu taotleda Westminsterilt luba referendumi korraldamiseks. Kui Edinburghis asuv parlament ja hiljem ka Londonis asuv Suurbritannia parlament oma heakskiidu annavad, saab korraldada seaduslikult siduva tulemusega referendumi. Asjaolu, et heakskiitu on vaja ka Londonis asuvalt parlamendilt ning et Ühendkuningriigi valitsusel on võimalik plaani ette kuhjata ka erinevaid juriidilisi tõkkeid, tähendab seda, et Sturgeoni plaani teaks tegemine ei pruugi eriti lihtne olla.

Briti valitsus: uus iseseisvusreferendum oleks lõhestav ja põhjustaks majanduslikku ebakindlust

Briti peaministri Theresa May kõneisik teatas kommentaariks, et teine Šoti iseseisvusreferendum tekitaks lõhesid ning põhjustaks suure majandusliku ebakindluse Suurbritannia jaoks kõige hullemal ajal.

Vaid natuke aega rohkem kui kaks aastat tagasi toetasid Šotimaa elanikud kindlalt Ühendkuningriigi koosseisu jäämist referendumil, mida Šotimaa valitsus iseloomustas kui "üks kord põlvkonna jooksul" tekkivat võimalust," sõnas pressiesindaja.

"Tõendid näitavad kindlalt, et suurem osa Šotimaa inimestest ei taha teist iseseisvusreferendumit. Järjekordne referendum oleks lõhestav ja põhjustaks tohutu majandusliku ebaselguse halvimal võimalikul ajal," lisas ta.