"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber ({{commentsTotal}})

"Suud puhtaks". Autor/allikas: ERR

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

Sel nädalal avaldati EY tasuvusuuring Rail Balticu kohta. Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare selgitas saates, et uuring ütles üldiselt sama, mida varasemad analüüsid - et Rail Balticu rajamine on mõistlik.

"Aitab lahendada meie transpordiprobleeme, viib inimesed kiiremini ühest kohast teise ja aitab ka kaubaveod maanteedelt ära ja toob sellega kaasa positiivsed keskkonnamõjud saaste vähenemise tõttu," selgitas ta.

Logistikaettevõtja Karli Lamboti sõnul kinnistas analüüs aga kõigi niigi väljakujunenud arvamusi ning keegi selle uuringu põhjal oma seisukohti ilmselt valmis muutma ei ole.

"Igal juhul tuleb tähele panna, et EY ütleb ise sissejuhatuses, et uuring ei vasta küsimusele, kas see investeering Balti riikidele on kõige optimaalsem, samuti kas see transpordilahendus on Balti riikidele parim. See vastab küsimusele, kas etteantud eeldustel, Euroopa Liidu kriteeriumite kohaselt on projekt elujõuline ja abikõlbulik," kommenteeris ta.

Majandusministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas selgitas, et Euroopa Liidu poliitiline otsus on ääremaad endaga ühendada ja selleks on ta näinud ette eraldi vahendid. "Euroopa Komisjon ise on arvanud, et Eesti tuleks ka raudteega ühendada," märkis ta.

Erakond Eestimaa Rohelised endine esimees Aleksander Laane tõdes saates aga, et Eestil on raudtee juba olemas ning pole näha, et see oleks kaubavagunitest või reisijatest ummistunud. Samuti ei too see suurt kasu. Ta küsis saates, millist funktsiooni püüab valitsus Rail Balticu ehitamisega lahendada.

"Kuna meil on väga head laevaühendused Soomega, meil liigub Soome vahel üheksa miljonit reisijat. Ühendused loovad reisijateühendusi. Ärgem ajage sassi äri ja poliitikat. See, et meil ei tule kaupa idast, on puhas poliitika - 35 miljoni tonni pealt oleme kukkunud 7 miljoni peale. Ma leian, et põhja-lõuna suunalisel teel pole poliitilisi otsuseid, see on äriline otsus ja ka see uuring on tehtud lähtuvalt ärilistest otsustest," kommenteeris Ahti Kuningas.

Postimehe majandusajakirjanik Andres Reimer sõnas saates, et Rail Baltic on transpordiettevõtjatele ainus võimalus leiba lauale saada, sest see avab põhja-lõuna suunalise kaubatee. "Probleem on selles, et need inimesed, kelle äriskeemid on ehitatud praegu maanteetranspordile, loodavad, et protestiga ja poliittehnoloogiaga on võimalik muuta Euroopa Liidu poliitikat, mille eesmärk on vähendada järgmise 15 aasta jooksul maanteevedusid 30 protsenti ja 1945. aastaks 50 protsenti," lisas ta.

Lambot vastas seepeale, et head raudteeühendused mitmekesistavad Eesti transpordiettevõtete võimalusi ja on see pärast kasulikud. Probleem on tema sõnul aga selles, et Rail Balticu puhul on prognoositavad mahud vähemalt kaks korda ülehinnatud.

Majandusanalüütik Kristjan Lepik rääkis saates, et olles töötanud tehnoloogiatega, näeb ta sageli, kuidas alahinnatakse muutust, mida taristu võib tuua.

"Kui see juhtub, siis saadakse aru, et olgu, nüüd see on käes, aga seda ei suudeta ette näha. Üks näide - kui näiteks aastal 1995. Tallinki-sugune ettevõte hakkab rääkima, et paneb viis-kuus uut laeva käima, siis see kõlaks ilmselt nagu rumal ja ebareaalne plaan, liiga kallis ja mitte mõistlik. Ometi tegid nad selle ära. Aga Tallinkil eraettevõttena oli see eelis, et nad said ühekaupa neid laevu teha, ettevõttena testida, kas turgu on. Rail Balticul seda võmalust pole - ei saa teha 20 kilomeetrit, tuleks teha tervikuna ja sellepärast peaks riik seda tegema," arutles ta.

"Mina arvan, et nähes, ka Lääne-Euroopas elades, kui kerge on liikuda, kui palju see toob inimesi ja kohti lähemale, me alahindame seda, me alahindame mahtu nii kaubas kui ka inimestes, mis saab liikuda. Mõelge korra samm tagasi. Mis oleks see üheksa või kümme miljonit reisijat, mis tuleb igal aastal Tallinna sadamasse, kui me taastaks 20 aasta tagused "Regulad". See pole võib-olla isegi viis miljonit, sest taristu pole hea, inimesed ei liigu. See tooks Eestisse täiesti teise elukvaliteedi, kui me suudaks selle ühenduse luua," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: