"Kõigi suurte taristuobjektide, olgu nad siis teed, raudteed või ka veevõrk rajamine või laiendamine peab täitma laiemaid eesmärke kui taristust otsese rahalise tulu teenimine," ütles Kaunissaare BNS-ile.

Otsese suure ja kiire tulususe korral rajaks taristu Kaunissaare sõnul eraettevõtjad, kes soovivad infrastruktuuri investeeritud raha kiirelt tagasi teenida. "Kui ettevõtjad selleks valmis ei ole, peabki mängu astuma riik. Strateegiliste investeeringute puhul on aga Euroopa Liit loonud võimalused taristu rajamiseks toetust teenida," rääkis ta.

Taristu puhul on tema sõnul oluline, et omanik suudaks seda hoida sellises seisukorras, et ehitatud raudtee oleks eesmärgipäraselt kasutatav. "Kuna raudtee kasutamise eest maksavad tasu nii kauba kui ka reisijate vedajad, tähendab see suurema osa kulude katmist taristu kasutaja poolt. Selles mõttes on raudtee riigi jaoks finantsiliselt mõistlikum investeering kui maantee," sõnas ta.

Samas ei ole Kaunissaare sõnul ka hoolduskulude katmise puhul investeering taristusse tasuv – ei maantee ega ka raudtee ei ole võimeline finantsiliselt tagasi teenima sellesse "maetud" raha. Siin aga tulevadki tema sõnul mängu laiemad tulud, nagu näiteks ajavõit, liiklusõnnetuste arvu vähenemine, heitmete vähenemine võrreldes konkureerivate transpordiliikidega.

"Kvalitatiivsed efektid on aga näiteks välisinvesteeringute kasv tänu parematele transpordivõimalustele, turismi suurenemine, parem juurdepääs tootmiseks vajalikele ressurssidele," lisas Kaunissaare. Rail Baltic on tema sõnul positiivne ka teistele majandussektoritele nii ehitusfaasis kui avardades võimalusi ettevõtjaile raudtee käiku andmise järel.

Nõunik: Rail Baltic plaanib teenida raha vaid igapäevaste kulude katmiseks

5,8 miljardit eurot maksev Rail Baltic alustab tööd aastal 2026. Värske tasuvusanalüüsi järgi tuleb ettevõttele peale maksta veel viis aastat, kuid sealt edasi peaks Rail Baltic saama jooksvad kulutused kaetud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Selge on see, et Rail Baltic ettevõttena ei hakka sinna paigutatud miljardeid tagasi teenima. Tulu raudteest tuleb kaudselt läbi sotsiaalmajanduslike tulude.

"Otsest tulu saavad selle tasuvusanalüüsi järgi kaubavedajad ehk operaatorid /.../ ja reisiveo operaatorid. /.../ Ülejäänud kõik on kaudne tulu ühiskonnale, riigile ja ettevõtetele. Infrastruktuur plaanib ainult saada nii palju raha, et katta igapäevased hoolduskulud," selgitas Rail Balticu nõunik Kaido Zimmermann.

Kaudset tulu peaks Rail Baltic tooma aastani 2055 riikidele 16 miljardit eurot. 6,3 miljardit sellest moodustab saaste vähendamine ja kliimamuutuste leevendamine. 5,2 miljardit tuleb läbi kauba- ja reisijateveo ajakulu vähendamise. Õnnetuste vähenemine toob ligi 900 miljonit ja müra vähendamine 800 miljonit.

"See on kõik Euroopa Liidu tasuvusanalüüsi metoodikates arvestatud ja vastavalt sellele on need tasuvusanalüüsi arvutused tehtud," ütles Zimmermann.

Kui Rail Baltic on tegutsenud juba enam kui 20 aastat, tuleb riikidel hakata mõtlema uuele suurele rahasüstile. Vaja läheb umbes 530 miljonit eurot, kuid samas jaotub see ilmselt mitme aasta peale.

Kuidas see raha kokku saadakse, pole praegu veel selge. Võimalusi on mitu - raha võivad ettevõttesse panna riigid, samuti on variant võtta laenu.

Kui läheb aga tavususanalüüsis hinnatust paremini, pole välistatud isegi see, et Rail Baltic on ise teeninud aastatega jaotamata kasumit, mille saab raudtee renoveerimisse paigutada.

Konsultatsioonifirma EY tehtud Rail Balticu tasuvusanalüüsi teisipäeval avaldatud laiendatud kokkuvõtte kohaselt kujuneb Rail Balticu raudteeprojekti kogukahjumiks selle eluea jooksul 3,96 miljardit eurot.

Ilma Euroopa Liidu (EL) kaasfinantseerimiseta, millest loodetakse 85-protsendi ulatuses kapitalikulutuste rahastamist, poleks Rail Balticu projekt rahaliselt elujõuline. Selle diskonteeritud tulud ehk tulevikus tekkivate kulude-tulude tänane väärtus ei kata diskonteeritud investeeringu kulusid kogu projekti eluea vältel, seisab uuringu laiendatud kokkuvõttes.

Eeldades Euroopa Liidu poolset 85-protsendilist kaasfinantseeringut, peaks Eesti tasuma 5,8 miljardise kogumaksumusega projektis 268 miljonit, Läti 393 miljonit ja Leedu 493 miljonit eurot. Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rööpme laius on 1435 millimeetrit ehk Euroopa standard ja reisirongid sõidavad kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis, samas kui kaubarongid sõidavad kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis.