"Suud puhtaks": kuidas muuta meid liikluskultuursemaks? ({{commentsTotal}})

{{1493822940000 | amCalendar}}
"Suud puhtaks". Autor/allikas: ERR

Meediapilti ja liiklusstatistika numbreid vaadates teeb liikluskultuur murettekitavat vähikäiku. Kuidas pöörata negatiivsed arengud positiivseks ja kas tõesti aitab vaid karistushirm, küsis arutelusaade "Suud puhtaks".

PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo rääkis saates, et üks suur probleem Eesti liikluses on nutiseadmete kasutamine autot juhtides.

"Kui meile tundub, et ühe sõnumi vaatamine telefonis pole märkimisväärne ajakulu, siis viie sekundi jooksul sõidab auto maanteel jalgpalliväljaku pikkuse maa. Need tuhanded tagant otsasõidud linnas räägivad sellest, et meil liikluses on pilk hoopis kuskil mujal ja me ei keskendu liiklusele," rääkis Loigo.

"Meie liiklusintensiivsus, liiklusnärvilisus ja samamoodi kiirus on selline, et see on nii viimase piiri peal, et meil ei ole seal palju ruumi eksimiseks," lisas ta.

Ka maanteeameti liiklusohutusosakonna liiklusekspert Villu Vane kinnitas, et nutiseadmete roll liiklusõnnetustes on ilmselt oluliselt suurem kui arvatakse. Tema sõnul on nutitelefonide kasutamine auto juhtimise ajal süvenenud.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitikanõunik Einar Hillep ütles saates, et Eesti karistuspoliitika ei erine palju naaberriikide omast. Ta tuletas aga meelde, et riigikogu menetluses on praegu eelnõu, millega tahetakse joobes juhtimise eest määrata šokivangistust. Selle eelnõu lugemine on aga praegu katkestatud.

Vandeadvokaat Indrek Sirk märkis saates, et šokivangistus on küll väga mõjus vahend, kuid karistus ei tohiks muutuda automaatseks.

"See, et rikkuja võetakse tänavalt maha, viiakse arestimajja ja ta on öö seal ära, paneb paljusid inimesi väga pikaks ajaks mõtlema. Kuid karistus ei saa olla kunagi automaatne. See arsenal on ka täna olemas - isikuid on võimalik kinni pidada, viia kohtuniku juurde, on võimalik taotleda karmimaid karistusi ehk karistuste nimekiri on piisav. Kui aga hakkame automaatselt kohaldama, siis ei vaadata enam inimese sisse, mis oli selle rikkumise põhjus ja mis temale kõige paremini mõjub. Nii et automaatseks ei tohi karistamine muutuda," selgitas Sirk.

Põhja prefekti Kristian Jaani hinnangul on Eestis liiklusohutuse valdkonnas olnud viimastel aastatel paigalseis.

"Kui vaatame, mis toimus kümme aastat tagasi, siis oli 198 hukkunut aastas. Nii et pikas plaanis on areng positiivne olnud, aga viimastel aastatel arengut paremuse suunas pole olnud ja siin me peame kõik kõvasti pingutama," rääkis ta.

Karistuste karmistamine aga tema hinnangul positiivne meede ei ole. Tema hinnangul on tähtsam see, millal sekkutakse, ning ka alternatiivsed meetmed, millega liiklust mõjutatakse.

Sirle Loigo tuletas meelde, et eelmisel aastal hakkas politsei saatma joobes juhte rehabilitatsioonikoolitustele. Ta tõdes, et alkohol on Eesti ühiskonnas suur probleem.

"Me võime joobes juhilt ära võtta auto, juhtimisõiguse, aga kui me sõltuvusega ei tegele, seni need probleemid jäävad ja see inimene istub ikka rooli," lisas ta.

Sirk rääkis saates, et tema hinnangul mõjutab inimese käitumist ka vahelejäämise võimalus.

"Kui kümme aastat tagasi hukkus liikluses kolm korda rohkem inimesi, siis meenutame politsei tööd kümme aastat tagasi pärast pronksiööd ehk politsei aastal 2008 avastas liiklusest kolm korda rohkem rikkujaid kui ta tegi seda eelmisel aastal ehk nii palju on riik muutunud õhemaks," rääkis ta.

"Kas rikkujaid on vähem või on politseid tänaval neid vähem püüdmas, on omaette küsimus. Aga kui räägime, et numbrid liiguvad vastupidises suunas - rikkujate arv väheneb ja hukkunute arvu vähenemine on peatunud, siis me peaksime võib-olla vaatama rohkem vahelejäämise hirmule. Inimest mõjutab mitte niivõrd karm karistus, vaid see, et ta teab, et jääb vahele," lisas ta.

Teomeetri nõukogu liige Kadri Lainas arvas aga, et Eesti liiklust ei kujunda karistuspoliitika, vaid see on ühise kokkuleppe küsimus, kuidas liikluses käitutakse.

"Kui me võtame selle, kuidas liikluskultuur on arenenud paarikümne aastaga, siis palju on muutunud inimeste suhtumine," märkis ta.

Loe ka saate otseblogi:

 



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: