Esmaspäeval tutvustatud EY tasuvusuuringust selgus, et Rail Balticu (RB) 5,79-miljardilisele investeeringule tuleb riikidel peale maksta esimesel viiel aastal suurusjärgus 30 miljonit eurot, seejärel peaks projekt isetasuvaks muutuma. Järgmine, 534,1-miljoniline rahasüst tuleb valitsustel teha 30 aasta pärast, aastail 2048-2052, mil taristu vajab renoveerimist, misjärel isetasuvus jätkub.

5,8-miljardilisest maksumusest 4,63 miljardit peaks tulema EL-i rahastusest ja 1,15 miljardit projektils osalevatelt riikidelt. Seega on omaosalus kokku suurusjärgus viiendik kogu projektist.

Euroopa Liidu rahastamisreeglid nõuavad tasuvusmääraks 5 protsenti, RB tasuvusmääraks näitab EY analüüs 6,32 protsenti, seega on tegemist jätkusuutliku projektiga.

Kahe tunniga Tallinnast Riiga

Analüüsis toodud arvutused näitavad, et Tallinnast Pärnusse viiks rong 43 minutiga, piletihinnaks kujuneks 14 eurot. Tallinnast Riiga jõuaks ühe tunni ja 55 minutiga 38 eurose pileti eest. Tallinnast Kaunasesse saab aga kolme ja poole tunni ning 65 euroga. Ehkki bussiühendus on odavam, on ka bussiga reisimise aeg mitu korda pikem. Lennuühendus Tallinna ja Riia vahel on sama kestusega, ent üle kolme korra kallim.

Keskmiselt eeldab analüüs 2030. aastaks viit miljonit reisijat aastas, mis 2055. aastaks kasvab kuue miljonini. Musta stsenaariumi korral on reisijaid 2030. aastal 3,9 miljonig ja 2055. aastal 4,7 miljonit, optimistliku stsenaariumi korral 2030. aastal 5,8 miljonit ja 2055. aastal 7,1 miljonit.

Baltimaade sisesed reisid moodustaksid 36 protsenti, Baltikumi-välised (ehk alguse ja lõpuga väljaspool Balti riike) 19 protsenti ja trassi algusest lõpuni 16 protsenti kõigist reisidest.

Aja- ja rahasääst

Sotsiaalmajanduslik positiivne efekt tuleneb asjaoludest, et tööd saab nii otseselt kui kaudselt 24 000 inimest, fossiilseid kütuseid kasutavate veokite asemel liigub kaubavahetus elektritranspordile, mis parandab õhukvaliteeti (õhusaaste väheneb 18 protsenti), väheneb müratase, samuti hoitakse igal aastal kokku viis miljonit tundi aega, mis inimesed trassil muidu autoroolis veedavad. Keskmiselt lüheneb inimeste reisiaeg 13 protsenti, kaubavahetuse puhul 16 protsenti, vähenevad ka reisikulud.

Kokku hindab analüüs RB sotsiaalmajanduslikuks kasuks üle 16 miljardi euro.

Samuti näitab analüüs, et aastail 2026-2055 säästaks RB tegevus 400 inimelu, kuivõrd raudteetransport on nii palju ohutum autodest, veokitest ja bussidest.

Analüüsi kohaselt peaks 30-40 protsenti maanteetranspordist liikuma üle raudteele, nii et kaubavahetuse mahud raudteel asuvad aasta-aastalt tasapisi tõusma. 57 protsenti transiidist peaks lähtuma Balti riikidest endist, seejuures Leedu eksport-import 23 protsenti ja Eesti-Läti kumbki kümme protsenti. Arvestatavaks peetakse ka Soome kaubavahetuse mahtu.

Seejuures tõuseb kasu CO₂ emissiooni alandamisest kolm miljonit eurot ja õhusaaste vähenemisest 3,3 miljonit eurot.

Rail Balticu kaubavahetusmahud peaksid aasta-aastalt tasapisi tõusma. Autor: Ernst & Young

Audiitorfirma partner Nauris Klava rõhutas, et see analüüs ei anna vastust küsimustele, kas raudtee tuleks ehitada, kas tegemist on kõige optimaalsema trassiga, kas madalamad kiirused oleksid mõistlikumad, kas see oleks kõige tasuvam investeering neile riikidele või kas korduvreisijad saavad piletihinnalt allahindlust.

Analüüs keskendus rahalisele ja majanduslikule tasuvusele, EL-i rahastuse vajadusele, taristu operaatori majanduslikule jätkusuutlikkusele ja sotsiaalmajanduslikule kasule.